Millised on põhilised mured, mis võivad hakata nahka talve lõpus kimbutama?
Veebruar, märts ja aprill on naha jaoks kolm kõige raskemat kuud. Kuna tegu on meie kõige suurema organiga, mis kaitseb keha kuivamise ja infektsioonide eest, siis muutub talve lõpuks ka kõige paremini hooldatud nahk kuivaks. Muidu kuiv nahk kipub kuivama aga “rosinaks”. Meie tuuline kliima ja sise- ning väliskeskkonna niiskuse vahe ja temperatuuride suured kõikumised aitavad kaasa sellele, et enamikel nõrgeneb selle normaalne kaitsevõime. Nõnda tungivad argipäeva nii punetus, kiskuv tunne, karedus kui ka punnid ja vistrikud.
Kui teeme naha niiskussisalduse mõõtmisi, siis praegusel ajal ei küündi kellelgi niiskustase üle 50 ja enamikel jääb see 35 kanti. Alles 55-st ülespoole on hästi niisutatud nahk. Seega, täiesti kindlasti on naha niiskusvaesus probleem number üks ja kahjuks saavad sellest alguse kõik teised hädad.
Kuivus ja niiskuse puudus on kaks erinevat olukorda. Eesti keeles kasutatakse sõna “kuiv” mõlema nahaseisundi puhul. Kuiv nahk on selline, milles pole piisavalt rasu. See on õhuke, kare ja ebaühtlane ning reageerib ilmastikuoludele. Huvitaval kombel ei imendu tooted kuiva naha puhul kergesti. Nahk võib muutuda isegi nii kuivaks, et tekib ekseem. Nahk on sageli toodete suhtes ärrituv ja sobivat hooldust on keeruline leida – tundub, nagu miski ei sobi.
Niiskusvaene nahk on selline, milles pole piisavalt vett. Väljanägemine on tuhm, nahk tundub pingul ja on tihti tundlik. Mõnikord hakkab see niiskusvaeguse kompenseerimiseks rasu üle tootma, tulemuseks on vistrikud. Poorid võivad olla nii suured kui ka väikesed. Niiskusvaene või teisisõnu dehüdreeritud nahk imab tooteid ülimalt kiiresti. See puudutab ka meiki, nahk imab jumestuskreemist vee endasse ja selle tulemusena võib jääda jume laiguline. Neil kahel seisundil ei ole lihtne vahet teha, ka võivad esineda koos.
Millest alustada naha hellitamist? Kas nüüd on viimane aeg haarata intensiivsete seerumite järele?
Ma loodan, et eelnev lõik aitab igal lugejal mõista oma naha seisundit. Kuna mõlemad olukorrad võivad viia naha tundlikkuseni, siis tuleb probleemi suhtuda väga tõsiselt. Pikaajalise kogemuse baasil tundub mulle, et ainult kreemist ei piisa. Korralik puhastamine on A ja O.
Praegu kogub populaarsust naha topeltpuhastamine – see tähendab, et kõigepealt puhastatakse kreemi või õliga. Toode peaks olema meiki ja mustust tõhusalt eemaldava toimega, sest jumestust ole hea liiga pikalt mööda nahka hõõruda. Kui puhastuskreem või õli on meigi ja mustuse lahti sulatanud, tuleb nägu puhtaks pesta. Teine puhastuskord võib olla kergema ja nahka hooldavaid aineid sisaldava tootega. Sobivad piimad ja geelid.
Geeli puhul peab jälgima, et see ei sisalda aineid SLS (sodium lauryl sulphate) ja/või SLES (sodium laureth sulphate), sest need ained tekitavad küll rikkaliku vahu, aga on kuivatava toimega. Hoolikalt puhastades saab nahk puhtaks ja selle kaitsevõime on parem.
Seejärel peab kasutama näovett. Mõlema naha olukorra puhul võiks see sisaldada kergeid happeid (AHA- ja rasuse naha puhul BHA-happeid) ning kindlasti hüaluroonhapet. See on parim niiskuse siduja üldse! Seerum on teine võtmetoode, seda võib panna pärast naha puhastamist mitu õhukest kihti ja kindlasti kaks korda päevas. Seerum, mis sisaldab hüaluroonhapet, antioksüdante ja vitamiime, sobib kõigile ja on tõhus. Samuti on vetikaekstrakt hea aine, sest silub ja aitab väljutada jääkaineid. Pika pai jumetule, punetavale ja õrnale nahale teeb B3-vitamiin ehk niatsiinamiid.
Pärast seerumit jõuab kätte kreemi kord. Niiskusvaese naha puhul valige kerge ja kiiresti imenduv toode. Kuiva naha puhul toitev ja õlirikas kreem. Pean end kordama, aga komponentide nimistus võiks olla hüaluroonhape ja niatsiinamiid. Kuiva naha puhul mesi, aaloe ja erinevad võid. Viimasest on kuulsaim sheavõi, aga leidub ka teisi, näiteks on mango oma väga mõnus. Kui päeva jooksul tunnete, et nahk on ikkagi kuiv, siis on spreid, pihustatavat näovett hea piserdada näole 20 sentimeetri kauguselt.
Kas talvekreem peaks olema rasvane? Kas ja millisel hetkel peaks selle välja vahetama?
Rasvane kreem ja ka näoõli on soovitatav siis, kui nahk on kare ja kuiv. Niiskusvaese naha puhul rasvased kreemid ei toimi. Osa brände teevad kreeme, milles niiskus vabaneb järk-järgult (ehk inglise keeles time release system) ja niiskus säilitatakse naha sees kaitsekihti taastumist soodustavate ainetega.
Minu lemmikud on hüaluroonhappe polümeerid, squalane ja siidiproteiinid. Sageli kasutatakse sama efekti saamiseks ja nahale sileda pinna andmiseks silikoone (näiteks dimethicone, silicone, cyclomethicone) ja PEG-ühendeid. Meigitoodetes on need omal kohal, kuna muudavad nahapinna tõeliselt siledaks. Nahahooldustoodetes soovitan neid vältida. Siledus on mõnus, aga kas ka see “kile”, mis tekib silikoonidest ja hakkab häirima pikaajalisel kasutusel naha loomulikku tegevust?
Kuidas turgutada keha, mis muutub riidekihtide all ülikuivaks ja kestendavaks?
Need valgete helvestega kaetud sääred on vist kõigile tuttavad … Oeh, raske teema, sest ega need kao isegi siis, kui määrida õli. Helbed tulevad ikka tagasi. Kõik, mis nahaga seotud, võtab aega. Epidermises uuenevad tüvirakud 28-35 päeva ja kui on probleem, siis tundub see aeg igavikuna. Isiklikult teen ma nii, et kui see valge puru läheb väga massiivseks, siis käin depilatsioonis. Toimib väga hästi!
Selleks et seda valget pudi ei tekiks, soovitan nahka koorida. Otsige tooteid, milles oleks rohkem kui koorivad terad ja ekstraktid. Proovige koorida suhkrut või soola ning õlisid ja/või merelisi ekstrakte sisaldavate (erinevad vetikad) koorijatega. Sellest veel samm edasi on hapetega koorijad kehale. Neid väga palju ei ole, aga sarnaselt näokoorijatele on happed kõige kiirem ja tõhusam viis siidpehme ja ülisileda ning klaari naha saamiseks.
Kui päike muutub intensiivseks, siis millised on parimad ja turvalisemad viisid naha kaitsmiseks? Kas ka päevakreem peaks sisaldama SPF-faktorit?
Soovitan faktorit 25 ja vaadake, et tähisel UVA oleks pakendil ring ümber. See tagab kaitse ka vananemisilmingute vastu. UVB kaitseb nahka põletuste eest. Tegelikult saab sellele küsimusele vastata väga pikalt, võiks kirjutada eraldi loo. Minu kogemus on see, et eristada tuleb ranna- ja puhkuseperioodi ning tavaelu. Rannaperioodil tuleks panna rõhk mõne brändi päikeskaitsekreemile, kes on spetsialiseerunud ainult sellele, näiteks Lancaster või Piz Buin. Sobiv on valida ka mõne edumeelse brändi päikesekaitsesari. “SPF-maailmas” muutub kõik nii kiiresti, et tavabrändid ei jõua kaasas käia.
Päevakreemist mina SPF-faktorit üldse ei otsikski, sest kui iga toode, mida määrite nahale, seda sisaldab, siis saab neid aineid kokku liiga palju, aga kaitset sellest rohkem ei tule. Kui päevakreem on SPF 15, päikesekreem SPF 20 ja meigitoode SPF 15, siis ei saa liita neid numbreid.
Teine põhjus, miks mina tavakreemist päikesekaitset ei otsi, on see, et liiga tihti pannakse nendesse füüsikalisi blokaatoreid, nagu tsinkoksiid ja titaanium dioksiid. Neil on suured molekulid, mis saavad uhutud merevette, kus ei lagune.
Ja veel üks asi: paljud ained, mis päikese kahjuliku mõju eest nahka kaitsevad, vähendavad teie kreemis olevate tõhusate ja sageli ka kallite aktiivainete mõju. Seega – kõigepealt kandke peale tõhus päevakreem, millel laske kenasti imenduda, ja seejärel spetsiaalne päikese eest kaitsev kreem.
Palun soovita paari-kolme näonaha turgutajat ka D’Difference’i valikust.
D’DIFFERENCE 5D Rejuvenating Serum – sisaldab kolme erineva suurusega hüaluroonhappe molekuli. Lisatud ei ole paksendajaid, emulgaatoreid, lõhna- ega värvaineid.
D’DIFFERENCE 5D Rejuvenating Cream – üliniisutav ja niiskust säilitav kreem tänu hüaluroonhappele, värvohaka oleosoomidele ja suhkrutest saadud 24-tunnisele niisutussüsteemile. See on piisavalt toitev ja tänu taimsele tüviraku ekstraktile ka kollageeni tootmist stimuleeriv. Kreem toob tagasi teie ühtlase jume ja kumavad palged.
D’DIFFERENCE 5D Firming Bodyglow Peel – hapete ja teradega kehakoorija, millel on juba väga palju fänne. See teeb naha siledaks kui siid ja pehmeks kui beebi nahk.
