Mis teeb ühe brändi tooted teise brändi omadest kallimaks ja luksuslikumaks? Kas selle taga võivad olla kvaliteetsemad koostisosad, tugevam teadustöö või võib hinda mõjutada ka turundus?
Nüansse on hästi palju. Kindlasti mõjutab lisaks mainitud teguritele see, kas tegu on väike- või suurtootjaga. Mahtudest sõltuvad hinnad alates toorainest kuni turundusmaterjalideni.
Siiski ütlen kogemuse põhjal seda, et kui osata lugeda pakendilt infot toorainete kohta (INCI) list ja vaadata, mis testid toodetele on tehtud (dermatoloogia, efektiivsus, kliinilised-ja tarbija hinnangud), samuti jälgida turunduskeelt, saab päris lihtsa vaevaga aru, kas hind on õigustatud või mitte.
Eestis on tootjad inimestele nii lähedal, käivad kohal üritustel, räägivad oma tegemistest ja selle põhjal tekib lisaks infole ka tunnetus brändi kohta. See on eelis, mida välistootjad kohalikul turul pakkuda ei saa.
Kui rääkida luksusest, siis sellel on kindlasti teatud tunnused, mis lähevad välimusest kaugemale – luksustoode sisaldab efektiivseid toimeaineid ja need ei ole koostisainete nimekirja lõpus, imendub kiiresti, muudab nahapinna siidiseks ja annab nähtavaid tulemusi. Toote lõhn, välimus ja suhtluskeel peab samuti luksust ja usaldust peegeldama.
Tihti öeldakse, et on teatud koostisosad, millest eemale hoida- silikoonid, parfüüm, alkohol, mineraalõlid jne. Miks see nii on ja kas selliste koostisosadega toodete kasutamisel võivad tõesti olla halvad tagajärjed?
See on taas hea küsimus ja teema, mis kütab kirgi. Võtan need ained ette järgemööda Silikoonid kõik mis INCI listis lõppevad tähtedega -cone (dimethicone, silicone, cyclomethicone) aga ka PEG+number ühendid.
Meigitoodetes on need ained omal kohal, kuna muudavad nahapinna tõeliselt siledaks. Nahahooldustoodetes soovitan mina neid vältida. Siledus on mõnus, aga kas ka see “kile”, mis tekib silikoonidest ja hakkab pikaajalisel kasutusel naha loomulikku tegevust häirima?
Mineraalõlid (mineral oil) ehk paraffinum liquidum, vaselin, petrolatum, cera microcristallina ummistavad pikaajalisel kasutamisel poore. Palun vältige neid silmatoodetes, kuna võib juhtuda, et teie hommikuse silmapaistetuse taga pole üldsegi liigne väsimus, vaid just mineraalõli silmakreemis.
Samas, ütlen seda alati, kui nahal on mõni kuivuse või karedusega seotud probleem, mis vajab kiireloomulist lahendust, siis võivad eelpool mainitud komponendid olla omal kohal.
Koos glütseriiniga, mis pole keelatud ega halb, aga mida mina alati toodetes väldin, moodustavad ülaltoodud komponendid sageli apteegi baaskreemide koostise.
Prpopüleenglükool (propylene glycol) – väga laialt levinud komponent ja seda ka kõige kallimate ja luksuslikumate toodete puhul. See on sünteetiline vedel aine, mis imab vett.
Kasutusel mitmel põhjusel – odav, lahusti säilitusainete koostises, võib olla ka emulgaator või pindaktiivne aine, nimetatakse ka niiskuse sidujaks. Kui see asub INCI nimekirja lõpus, siis ma tavaliselt häiritud ei ole, aga kui see on INCI nimekirjas teisel kuni viiendal kohal, siis tõstan toote kenasti riiulile tagasi. Eriti tasub vältida seerumites, mis peaksid olema rikkalikult aktiivainetest pungil ja lisaainete vabad.
Alkohol (alcohol) – äärmiselt lai rühm, kus peab eristama kahte gruppi – madalmolekulaarsed alkoholid ja kõrgmolekulaarsed alkoholid.
Esimest gruppi vältige igal võimalusel! Madalmolekulaarsed alkoholid (ethanol, alcohol denat., ethyl alcohol, benzyl alcohol, isopropyl alcohol) on rahvakeeli lenduvad. Need seovad naha sees leiduvat vett, kuivavad äärmiselt kiiresti ja lenduvad samuti kiiresti. Nahale jääb mälestuseks kuiv pind ja kahjustada saanud kaitsekiht.
Selleks et ennast aidata, hakkab nahk paaniliselt rasu tootma ja tulemuseks on nahk, mis on pindkuiv. Müüdi järgi sobivad alkoholi sisaldavad tooted rasusele ja aknelisele nahale, sest loogika ütleb, et need kuivatavad punne. Unustage see palun ära! On väga palju alternatiive, millega vistrike vastu astuda, ilma nahka kahjustamata. BHA happed, näiteks.
Kõrgmolekulaarsed alkoholid (cetyl alcohol, stearyl alcohol ja cetearyl alcohol) on rasvlahustuvad ja neid saadakse looduslikust algallikast (näiteks kookosõli, palmiõli) Nahka need ei kuivata, aga olen lugenud erinevaid uuringuid, mis ütlevad, et pikaajalisel kasutusel võivad ummistada poore ja põhjustada vistrike teket.
Kuigi erinevate alkoholide kasutamiseks on palju põhjuseid (emulgeerimiseks, paksendamiseks, lahustina, säilitusainena), siis ilutööstuses on saadaval piisavalt alternatiive, mis on tõhusamad ja vähem vastuolulised.
Maitse küsimus, mina isiklikult valin alkoholivabad alternatiivid ja D’DIFFERENCE sarja puhul ei kasuta me nahahooldustoodetes neid samuti.
Parfüüm – väga vastuoluline. Inimesed tahavad, et toode lõhnaks, aga ei taha lõhnaaineid oma nahale. Tootjatele selline tore pähkel. Õnneks on olemas spetsiaalselt nahahooldustoodete jaoks loodud lõhnu, milles ei ole allergeene (linalool, limonene on tuntuimad) Kui teil on kahtlus, et kreem teile ei sobi, siis igaks juhuks võite vaadata, kas need ained pole INCI listis väga ees.
Mida võiks Teie arvates nahahooldustooteid valides jälgida ja miks?
Kõige tähtsam on teada oma ootust. Millist lahendust te tootelt ootate? Kas jume on ebaühtlane ja nahk närtsinud? Kas rasueritus on suur ja vistrikud kimbutavad? Kas nahk on tundlikuks muutunud?
Seejärel soovitan ma kas müüjate või brändi esindajatega rääkida või e-maailmas toodete kohta infot ja arvustusi otsida. Kui jõuda huvi pakkunud toote või toodeteni, siis esimene kokkupuude ehk test, on alati tunnetuslik, meeltega seotud. Määrid toote nahale, puudutad ja silud ja masseerid ning nuusutad.
Kui see esmane protsess tekitab tõrke, on väga raske toodet endale meeldivaks mõelda. Seetõttu ongi toote tekstuur, imendumine ja lõhn nii tähtsad. Seejärel tasuks uurida toote kohta lähemalt – mida see sisaldab (INCI nimekiri).
Kui kõik eelnev on meeldinud ja teid veennud, siis soovitan toote endaga koju viia!
Missuguseid toodete omadusi võiks vältida ja miks?
Vältima peab seda, mis teile ei sobi. Kas see on mõni aine, mille kohta teil on olnud õnn teada saada, et kasutatav toode ei peaks seda sisaldama. Seda välja selgitada on väga raske ja sõnal õnn on rõhukoht.
Kuna õnne väga palju ei ole, hakataksegi vältima aineid, mille kohta on palju räägitud. Hea näide on parabeenid. Tegu on säilitusainega, mis on olnud pikka aega ja väga laialt kasutusel nii toiduainete kui ka ilutööstuses.
Kümme aastat tagasi hakkas USA-st jõudma siia kuuldusi, et tegu on võimaliku kantserogeense ainega, kuna seda on leitud kasvajaid analüüsides. Siiani ei ole ühtegi tõendit, et parabeenid vähki tekitaksid, aga tootjad on tarbijate mõjutusel need säilitusained oma toodetest eemaldanud.
See ei ole iseenesest halb, sest annab inimesele teadmise, et ka tema sõna maksab ja et meil on jõud muuta terveid tööstuseid.
Teistpidi vaadatuna on fakt see, et sageli asendatakse parabeenid palju suurema hulga erinimeliste säilitusainetega, et tagada sama tõhususe aste. Kõik parabeenid ei ole halbade koostisosade nimekirjas ja neid on tohutult uuritud. Laialdane kasutus ongi tingitud sellest, et need ained hoiavad tooted kaitstuna bakterite, seente, hallituse jms eest.
Looduslikud alternatiivid on olemas, aga siiani ei ole leitud väga tõhusaid, mis sobiks erinevatele tootegruppidele – mahapestavad ja pealejäätavad tooted. Valiku ja otsustamise koht – tihti on sõnaühendi parabeenide vaba taga hoopis suurem hulk vähem uuritud säilitusaineid, kas ka paremaid ja ohutumaid?
Lisainfot leiad:
ddifference.com
Instagram: ddifference_brand
Facebook: ddifferencebrand
