Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgal asus I maailmasõja ajal ning Eesti Vabariigi algaastail Jaan Lutsule kuulunud saun. Saun tegutses kahekorruselises paekivist hoones ka Vabadussõja ajal. Sõja lõpuni saun tegutseda ei saanud – 1919. aastal kolis sauna ruumidesse tekstiilitööstus Rauaniit.

1928. aastal valmis Vana-Kalamaja 9a (tollal 11a) arhitekt Aleksander Vladovski projekti järgi uusklassitsistlik art deco elementidega kahekorruseline saunahoone.

Saunahoone ooteruumi seinu kaunistavad antiigiteemalised bareljeefportreed ja sissepääsu kohal rippus silt “Kalma saun”. Sama nimi oli registreeritud ka 18. novembril 1928. aastal Kaubandus-Tööstuskoja Äriregistris. Tallinna ühe moodsama sauna omanik oli Paul Vinter. Pärast tema surma 1934. aastal sai sauna omanikuks Alice Vinter.

Saun töötas nõukogude ajal avaliku linnasaunana. Kalamajast pärit Riigikogu esimees Eiki Nestor on meenutanud, kuidas ta saunajärjekorras laulja Artur Rinnega rääkis.

Kalma saun pakub asumi ühe tuntuma hoonena tänapäevalgi kõigile kvaliteetset saunateenust.