Suur Eesti suvituslinnade võrdlus, osa III: KURESSAARE

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Visit Estonia

Eestis on täpselt 2222 saart, aga miskipärast on just suvi Saaremaal  osa igaühe suveunistusest. Kui paljude jaoks tähendab see väikseid rannasoppe ja külaelu ning Kuressaarde sõidetakse pigem spaapuhkusele ja restorani, siis tegelikult on Kuressaarel pakkuda välja ka üks Eesti alahinnatumaid supelrandu ning lisaks muidugi kirev kultuuriprogramm.

Ooperipäevad on sel aastal 14.-22. juulini, linnakeses on teater, galeriid ja suve jooksul loendamatu hulk kontserte. Mis tähendab seda, et võimalus oma lemmikartistiga hotellihommikusöögi ajal ühte lauda sattuda või rannas kõrvuti päevitama juhtuda on linna väiksuse tõttu väga suur.

Foto: Visit Estonia

 

Ent Kuressaare on rohkem kui suured suvised festivalid.
Linnas on palju head arhitektuuri, alustades Kuressaare lossist ja lõpetades moodsate madalate majadega, mis oma julgusega pilvelõhkujatest peajagu üle on.
Saaremaa elanike hulgas Titerannana tuntud tuuline liivariba sai täisealiseks, kui sinna kolm aastat tagasi linna 170. sünnipäevaks silmapaistva katuselahendusega modernne rannahoone rajati. Hannes Koppeli (Asum Arhitektid OÜ) projekteeritud hoone ehitati endise rannahoone asukohale.
Mahult pisikest maja on ka tunnustatud: 2011. aastal pälvis see Kultuurkapitali aastapreemia kuurortlinna traditsioonilise hoonetüübi kaasaegse ning elegantse tõlgenduse eest Eesti¬Läti koostööprojekti «Üks puhkus ¬ kaks riiki» raames.

Moodne supelarhitektuur on Eesti oludes harukordne
Hoone on lennukas, mõjub suuremana, kui ta tegelikult on. Katuse all on ju need samad tagasihoidlikud kioskid, mis suvel jäätist ja jooke pakuvad, mis seal aastakümneid inimesi rõõmustanud on. Titeranna nime, muuseas, pidi nüüd ikka väga harva kuulma. Kuidagi sobimatu tundub see ilmselt kõigile, sest Kuressaare rannast on saanud täiesti tõsiseltvõetav supelrand.

Kuressaare restoranielu on eesti väikelinnade omadest üks elavamaid. Iga hotelli juurde kuulub vähemalt üks söögikoht ning lisaks on linna peatänava äärde, kui lossiparki laiali pillutud veel mitu kohvikut-restorani. Kui mitte muus, siis arhitektuuri poolest torkab muidugi kõige enam silma Kuressaare Kuursaal.
Pärnu ja Haapsalu kuursaalide kõrval on Kuressaare oma saatus olnud natuke heitlikum, aegade jooksul on see olnud nii ladu, kitsarööpmelise raudtee jaamahoone kui kortermaja – nüüd aga jälle külalistemaja ning restoran.
1888. aasta kevadel Kuressaare linna supluskomitee eestvedamisel ehitatud koht on juba geenidelt pisut peenem, kui saare köök olla saab. See lööb välja ka menüüs, kus kõrvuti kohalike kaladega seisavad pardi confit, Caesari salat ja antipasti valik.
Retro kohvik saab järjekindlalt kiita kõikidelt külastajatelt ning taimetoitlased võivadki vist kõik muud variandid kaalumata jätta ja kohe sinna laua broneerida. Ja kui on vaja erilist elegantsi, siis miski ei ületa Arensburgi restorani.

Kuressaare kuursaal. Foto: Scanpix

Toredat vaheldust suvel pigem väga kallitele spaahotellidele, mis vist enam ükski tutvustamist ei vaja, pakuvad Kuursaali Külalistoad. need asuvad, nagu nimigi aimata lubab, Kuursaalis lossipargi südames.Kuuest toast avanevad vaated Kuressaare lossile, lossipargile ja Kuursaali esisele. Suurepärane võimalus nautida päikeselisel Kuursaali terrassil hommikusööki ja veeta aega restoranis hiliste õhtutundideni.

LOE KA:
Suur suvituslinnade võrdlus, II osa: NARVA-JÕESUU
Suur suvituslinnade võrdlus, I osa: HAAPSALU

PUNKTID (hindame kõike viiepallisüsteemis, viis on kõrgeim hinne):

Atmosfäär: 4/5
Kultuur ja meelelahutus: 4/5
Rand: 4/5
Kohvikud ja restoranid: 4/5
Majutusvõimalused 5/5

KOKKU: 21/25

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.