Seejuures ei tekkinud Kennethil hetkegi hirmu, et ehk ei saa vajalikud komplektid kokku. “Ma ei saaks seda tööd teha, kui oleksin selline käpard. Iga asi ongi erinev, igal tööl on oma spetsiifika,” kommenteerib ta.

Ka jäi publik nähtuga väga rahule. Nii tungiti kohe pärast sõud lava taha, et osta endale modelli seljast riided. “Perfomance läks täiesti kümpi, sellist asja pole enne olnud. Ma olin poest valinud endale ühe selga bomberi – ka see osteti kohe ära …”

Kenneth rõhutab, et ei viitsi teha üritusi, kus ajab suust välja “moemula” ja näitab, mis on trendikas. “Moes on hea tuju ja selle kaudu head ning mugavad riided. Selline on minu jaoks jätkusuutlik mood. Pole mõtet joosta kevadel perega Ülemiste keskusesse, kui õues on 16 kraadi sooja. Tehke midagi vaimset, mitte ärge ostke plekk-karbist kokku mingeid imelikke kaltse, mis lõhnavad nafta järele,” räägib ta.

Kenneth lisab: “Mul on masendav vaadata kevadel kaubanduskeskuste parklaid. Mis asja te, inimesed, teete? Tühjendate suurt prügikasti, millel nimeks kaubanduskeskus, ähmasest sodist. Minge koju ja olge õnnelikud – mõelge globaalselt.”

Nii ongi tema sõnutsi mõtet investeerida pigem kvaliteetsesse kaupa või käia second–hand-poes: “Pigem ostke vähe ja kvaliteetseid rõivaid, siis ei pea soetama igal talvel 65-eurost jopet ja vinguma, et laguneb. Ma ostsin viimati talvejope kaheksa aasta eest. Okei, maksis tuhat eurot, aga kui jaotada summa aastate peale, on see mind väga hästi teeninud.”