Tavolara Kuningriik on 180 aastat vana, 25 aastat vanem Itaaliast.

Vahemere saarele oma kuningriigi rajamine võib kõlada nagu poliitiline utoopia, mille peale keegi tuleb pärast paarinädalast ohtrate veinidegustatsioonide saatel möödunud puhkust Itaalias, aga tegelikult algas Tavolara lugu sellega, et  1807. aastal randus saarel Tonino vana-vana-vanaisa  Giuseppe Bertoleoni, kellest sai asustamata saare esimene elanik. Pooleldi piraat, pooleldi kalur – nagu iseloomustatatkse teda ajalooraamatutes – oli abiellunud korraga kahe õega ja põgenes kohtumõistmise eest.

Väike haarem mõistis kiiresti, et nad pole saarel üksi – nende kaaslasteks oli haruldane liik metsikuid kitsi, kelle hambad olid kohalike taimede söömisest värvunud kuldkollasteks. Jutud läksid liikvele ja neile tuli jahti pidama isegi Sardiinia valitseja Carlo Alberto, kellele hakkas giidiks  Giuseppe 24aastane poeg Paolo. Talle meeldis jahilkäik nii pööraselt, et lahkudes teatas ta joviaalselt: “Sa oled Tavolora kuningas, Paolo!”

Ja ta ei teinud nalja – mõni aeg hiljem saabusid paberid, mis kinnitasid, et Tavolora pole kunagi olnud Sardiinia osa ja mis andsid Paolole kõik õigused selle saare üle ja selle valitsemiseks.

1903. aastaks oli kuningriigil juba 33 kodanikku ning sellel olid isegi poliitilised suhted ja liitlased.

Suurbritannia kuninganna Victoria, kes kollektsioneeris maailma kuninglike perekondade fotosid, saatis sinna fotograafi, et Tavalora kuninglik perekond jäädvustada – see pilt on olnud seinal ka Buckhinghami palees. Praegu on see ka saare ainsa restorani seinal.

Kuningriik elab peamiselt turismist ning selle juhtimine on vägagi pereäri, millesse kõik on kõige igapäevasemaid töid kaastatud tegema. Kroonprints ja – printsess peavad kõrghooajal restorani ja kuninga nõbu korraldab transporti. Kui vaja, lähevad kõik kalale.

Loe SIIT reisimisest Tavolarale.