Lavastuse “VIVA LA VIDA kuni surm meid lahutab” teema on aktuaalne täna ja alati. Sõltumata Tantsu Laval etenduv koreograaf Joanna Kalmi kontsert-tantsulavastus otsib liikumises vahendit, mille abil nii üksi kui ka koos tõsta tegutsemisindu ja osutada vastupanu ümbritsevale rõhutud kaasajale. Lavastuse kavalehelt võib mainida sissejuhatuseks viitelise meeldetuletuse 1930-ndate aastate USA tantsumaratonidele, mis aitasid toime tulla suure depressiooni ja majanduslangusega. Viitabki see lähtepunkt ju enim tantsu võidukäigule ka kõige täbaramates ja pealtnäha takistatud tingimustes. Lavastuses on loodud meie jaoks atmosfäär, mis taunib kaasaegseid, tihtilugu kummastavana tunduvaid alternatiivseid eneseotsingu vahendeid. Meid on oodatud tunnetama aega ja kestvust omaenese keha tunnetamise kaudu.
Laval on mees ja naine (tantsijad Joonas Tagel ja Madli Paves) ning meile esitatakse terve teadus liikumisest kui sellisest, selle tekkepõhjustest. Samuti inimesest oma emotsionaalsetes astmetes selle käivitaja või pidurdajana. Liikumise variatsioonid avavad meile huvitava, tihti teadvustamata nüansi – menukad numbrid ja tunnetest laetud tantsuhitid ei ole sugugi kantud meelelahutusest ning lõbujanust, vaid ikka kestvatest eneseotsingutest ning püüdlustest muutuste ja vabaduse ligi.
Mida otsida tänapäeval tantsu abil? Milliseid staadiume liikumist kogedes läbime? Kas see on inimeksistentsi ja olemist läbiv vajadus?