Kibeled kogu aeg rändama? Nüüd võib sellele teaduslik tõestus olemas olla – reisiselligeen, kirjutab Conde Nast Traveller.
Varasemalt on geenivarianti seostatud hasartmängurluse ja sõltuvushäiretega, kuid see võib seletada ka healoomulisemat kihu – vastupandamatut soovi reisida. Uuemad uuringud seostavad dopamiini geeni DRD4 erivariandiga, mis on olemas üht kindlat tüüp dopamiiniretseptori 7R+ alleelis.
Evolutsioonibioloog Justin Garcia Indiana ülikooli Kinsey instituudist selgitas, et DRD4 geen ja sellega kaasnev lisakogus dopamiini võib olla “süüdlane” selles, et eelajaloolisel ajal suundusid inimesed kodust välja maailma vallutama. Siis mindi selleks, et leida toitu, elukaaslasi ja peavarju. Kuigi need vajadused pole enam ellujäämiseks olulised, võib sel bioloogilisel põhjusel olla seos kaasaegse rännuhimuga.
Garcia sõnul võib DRD4 selgitada, miks reisimine mõnedele inimestele nii põnev ja teiste jaoks kohutav näib. Antropoloog J. Koji Lum Binghamtoni ülikoolist arendas seda mõtet edasi: „DRD4 on üks geen ning loomulikult on selle osakaal meie üldises käitumises väike. Kuid väikesed asjad ongi need, millest moodustuvad suured erinevused. Teatud määral on riskihindamine nagu peas mingi algoritmi kerimine. Erinevad geneetilised variandid tähendavad seda, et algoritm kerib erinevatel inimestel veidi erinevalt. Ja siit see algabki: erinevate inimeste peas jookseb algoritm pisut erinevalt, aidates neil otsustada, kas riskida või mitte. Ning aja jooksul lõpeb see kerimine lõpuks väga erinevate eludena.“
Igaühte, kes tahab maailma eri paiku näha tavapärasest kordi rohkem, ei ole mõtet pidada ei hulluks ega loodriks, selle kire põhjus võib peituda bioloogias.
