Tavaliselt ongi karvakesed usinamad ilmuma põskedele, ülahuulele või lõuajoonele. Miks mõned naised sellise probleemiga on sunnitud tegelema, võib pidada Ilukliiniku vipMedikum juhtiva laserspetsialisti Julia Kudrjavtsva sõnul süüdlaseks nii hormoone kui ka geneetikat. “Kuid suurt kurja teeb ka ise pintsettidega karvade kitkumine, mille tulemusel võivad karvad sissepoole kasvada. Lisaks võib pintseti kasutamine soodustab karvakasvu, kuna see stimuleerib karvasibulat. Siis juhtubki nii, et ühe karva asemel tuleb hoopis kaks.”
Kui karvu kodus raseerida, kasvavad nad üsna kiiresti tagasi, sest raseerija lõikab karva maha vaid jalalt. Jäädavalt udemetest vabanemiseks on kolm võimalust, millest ükski pole lihtne, valutu ega odav- laserepilatsioon, fotoepilatsioon ning elektriepilatsioon. Isegi positiivseima prognoosiga tuleb protseduure korrata kolm-neli korda, et eemaldatud saaksid kõik erinevates kasvutsüklites, erineva struktuuri ja värviga karvakesed. Samuti loeb nahatüüp, vanus, hormoonid. Kahjuks ei saa välistada varianti, et 2-5 aasta möödudes karvakasv mingil määral taastub. Siiski hirm, et näokarvad pärast eemaldamist kiiremini ja tihedamalt tagasi kasvavad, on õnneks müüt- karvanääpse ei ole võimalik juurde tekitada, seega ei saa ka karvakasv tiheneda.
Kõigi taoliste protseduuride teostamisel tuleb hoolikalt uurida, et teostaja oleks oma ala proffessionaal, sest arvestada võib ja tulebki teatud riskidega, nagu näiteks armid või pigmentatsioonihäired. Kas valitud protseduuri osutub valulikuks, oleneb eelkõige igaühe tundlikkusest, kuid üldjuhul ei ole tegemist siiski millegi väljakannatamatuga.
Laserepilatsioon
Laserepilatsioonis kuumendatakse karva kindla pikkusega laserkiirega kuni see mõjutades karvapigmentainet hävitab karvasibula. Meetod on efektiivne ja teistest meetoditest leebem, kuid tõhusa protseduuri miinuseks võib pidada mõju puudumist nii heledatele, hallidele kui ka punastele karvakestele. Täpsemalt tuleb kindlasti protseduuri sobimisest konsulteerida spetsialistiga. Samas saavad selle meetodiga eemaldatud ka sissekasvanud karvad või karvad, mil esineb karvanääpsupõletikke.
Enne protseduuri et tohi karvu kitkuda 2 nädalat, neid võib vaid maniküürikääridega lühemaks lõigata või raseerida žiletiga. Karva pikkus peab olema protseduuri ajaks 0,2-0,3 mm.
Keskmiselt läheb maksimaalseks laserepilatsiooni tulemuseks aega ligi 1 aasta, kuid juba pärast 3-4 protseduuri pole karvad enam nii tumedad ja kõvad ning siis on spetsialistil nendega juba lihtsam hakkama saada. Laserepilatsiooniga võib jäädavalt eemaldada karvad keskmisel 8 protseduuriga. Protseduuril oleks vaja käia kord kuus.
Vastunäidustused meetodile on värske päevitus ning aktiivses faasis herpes, rasedus, rinnaga toitmine, diabeet.
Fotoepilatsioon
Fotoepilatsioon puhul mõjutatakse karva valgusega, mis muundub soojusenergiaks. Meetod mõjub üsna hästi ka heledamate karvade puhul, kuid pole samas siiski nii tõhus kui tumedate puhul.
Eemaldada on võimalik aktiivses kasvufaasis karvu ning eriti hea on see variant neile, kellel tekib sageli pidevast karvade sissekasvamisest põletikke. Samas peetakse seda kõige valutumaks permanentseks karvaeemaldusviisiks.
Kuigi fotoepilatsioon teeb elu mugavaks, muudab naha alaliselt siledaks, toimub kiiresti ning riskid on viidud miinimumi, tuleb arvestada, et soovitud tulemuse saamiseks on vajalik läbi teha rohkem kui üks protseduur. Laias laastus tuleks sõltuvalt epileeritavast piirkonnast arvestada 2–6 protseduuriga ja seda soovitatavalt 1,5–2 kuu tagant. Pärast iga protseduuri kasvab tagasi vähem karvu, kuni kõik karvad on püsivalt eemaldatud. Meetod ei sobi rasedatele, diabeetikutele, valgus-ja/või päikeseallergia puhul.
Elektriepilatsioon
Elektriepilatsioon sobib oma põhjalikkusega eriti hästi näopiirkonda, sest iga karva töödeldakse eraldi. Võrreldes näiteks laserepilatsiooniga võib elektrolüüsi teha kõigile olenemata naha ja karvade toonist, sest see ründab otse karvanääpsu, mitte pigmenti. Protseduuri käigus juhitakse peene nõela abil elektrivool igasse karvanääpsu eraldi ning lõpuks hävitab see meetod karva jäädavalt. Jah, elektriepilatsioon on veidikene valulik, kuid see oleneb ka individuaalsest valulävest.
Elektrolüüsiga on võimalik hävitada igat tüüpi karvu- nii tumedaid kui heledad, sissekasvanud, väga hapraid või jäigemaid. Protseduuri saab läbi viia erinevat tüüpi nahal ja väga erinevates piirkondades, kuid karvade pikkus peaks olema umbes 2 mm epilatsioonile minnes. Püsivaks tulemuseks vajab protseduur kordamist ning kordade arv sõltubki karvakasvutsüklist. Kuna karvakestega tegeletakse ükshaaval, on võrreldes teiste protseduuridega meetodi töökiirus palju madalam ja aega vaja varuda sellevõrra rohkem.
Mida võiks veel proovida:
Kitkumine
Kõige kättesaadavam ja lihtsam meetod on ise pintsettidega karva kallale minna. Miinuseks ajakulu, võimalus karv lihtsalt puruks tõmmata või oht, et karv hakkab kasvama hoopis sissepoole või tekkida nahaärritus.
Raseerimine
Kiire ja lihtne kodune viis saada lahti liigsetest karvadest. Siiski üpriski tülikas, kuna karvad kasvavad tagasi kiiresti ning vaja on sagedasti protseduuri korrata.
Keemiline depileerimine (raseerivad kreemid)
Taaskord lihtne vahend ise kodus kasutada. Enne näonahal katsetamist tuleks kindlasti kreemi väikesel alal testida, et ennetada ärritusi. Keemiline aine kreemis lahustab karva keratiini ning karv murdub.
Vahaga karvade depileerimine
Karvade eemaldamisel spetsiaalsete vahade abil püsib tulemus 2-3 nädalat. Miinuseks kuuma vaha poolt tekitatud võimalik ärritus, mida aitab leevendada protseduuri järgne kreemitamine. Meetod ei sobi aknesele nahale.
Pleegitamine
Pleegitamisega ei eemaldata karvu, vaid muudetakse nende pigment heledamaks. Pleegitamisel kasutatakse peamiselt vesinikperoksiidi ja persulfaati, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.
