Kas meenub mõni kunagine töö, millele tagasi mõeldes hakkab hirmus piinlik?
Mingit konkreetset tööd pole, aga kindlasti on olnud esemeid, mis on vähem meeldinud.

Kõige hirmsam moekunstnik.
Ma ei ütleks, et kõige hirmsam, sest inimene, kes teeb asja südamega, ei saa olla hirmus … Pigem ütleks, et iga õmbleja ei ole disainer ja vastupidi. Oluline, kuidas inimene näeb ennast selles elukutses.

Kas tarbid ainult disaineriloomingut või põikad teinekord ka tavapoodi sisse?
Muidugi käin igal pool. Pigem on tegemist sotsioloogilise huviga, et vaadata ja jälgida inimesi. Enda tarbeks eelistan kanda ikkagi kolleegide loomingut ja iseenda disainitud riideid. Kuigi, jah, mõni ese on ka kiirmoebrändilt. Aga eelistan alati kvaliteeti ja huvitavat disanilahendust.

Lemmikese garderoobist. Lemmiklinn. Lemmikbränd.
Mul on palju erinevadi esemeid. Nagu ma juba ütlesin, siis on need pigem mu enda disanitud esemed: teksad, mõni jakk, mantel. Viimane ost oli Peterburi disainer Darja Urkineevalt Jaapani-stiilis talvemantel, mida nägin poes ega suutnud sellest loobuda.

Konkreetset lemmiklinna pole, aga viimati käisin Barcelonas ja mulle väga meeldib seal. Üldiselt kohanen kiiresti, olgu tegemist Aafrika küla või mõne maailma suurlinnaga.

Mul ei ole oma konkreetset lemmikbrändi. Olen küll nii enesekindel ja ülbe, et isikik bränd on mu lemmik.

Millist toitu süües tulevad parimad mõtted?
Tegelikuks edasiviivaks jõuks on mõõdukas nälg.

Isiklik suurim moefopaa.
Siis, kui käisin Moskvas elades Hispaania moekunstnike sõul, mis toimus äsja avatud Suure Teatri aatriumis. Seal oli kohal igasugu tähtsaid tegelasi. Kõik küsisid minult, kas olen fotograaf ja millal saavad pildid valmis. Mul oli seljas enda tehtud suurte taskutega safari-stiilis püksid ja jakk. Samuti kandsin seljakotti, mis võis tunduda kõrvaltvaatajatele raske …

Kas vastab tõele, et disainerid käivad alati mustas? Mitu värvilist riideeset leidub sinu kapis?
Must on kaitsevärv. Aga vaatasin oma garderoobi üle ja mul on värvilisi riideesemeid rohkem. Mina naudin värvi ja disainin ka oma riideid, et oleks värvi. Elu peab olema rõõmus.

Parim nali.
Mulle meeldib must ja absurdihuumor. Selles suhtes hindan Inglise nalju. Samuti teeb tuju heaks paras annus eneseirooniat ja oskus mitte võtta kõiki asju surmtõsiselt.

Suurim klišee, mida oled disaineri kohta kuulnud.
“Su asjad on kindlasti nii kallid, et mina ei jõua neid küll osta.”

Peamine küsimus, mida esitatakse, kui kuuldakse, et oled disainer.
“Mis on moes?” Kui jätsin alkoholi tarbimise maha, siis paljud küsisid, kas ma liha söön. Ma isiklikult ei näe siin küll mingit seost. Ja kui ma Moskvas elasin, siis küsiti Eestis tihti, kas mul on seal oma pood, sest nii oldi kuuldud.

Suurim nõrkus.
Minu minitaks Julius.

Pistad sa rinda mõne foobiaga?
Kuna keskkoolis oli mu kõige vastikum aine kehaline kasvatus, siis ma näen siiamaani unes, kuidas kekaõps ajab mind mööda kooli taga ja sunnib suusatama. Näen, et sellepärast jääb mul kool lõpetamata. Samas on praegu mõõdukas sport minu jaoks igati positiivne tegevus.

Ese, mida pole veel disaininud, aga kindlasti tahaksid.
Pigem tahaks teha selliseid asju, mis inimestele meeldivad ja mida kannavad rõõmuga.

Mis muudab sinu loomingu unikaalseks?
See, et riided on tehtud hinge ja südamega.

Mis andis sulle tõuke teha isiklik bränd?
Ma arvan, et see on enamike disainerite eesmärk. Ja tegelikult on palju lihtsam asju ajada – see on usaldusväärsem, kui sul on oma bränd. Iseasi, kui jätkusuutlik see asi on.

Kui peaksid kirjeldama ühe sõnaga oma loomingut, mis see oleks?
Sex, drugs and rock’n’roll.

Kellele on su riided mõeldud?
Inimesele, kes naudib vabadust!

Mis on sinu suurim õppetund selles äris?
Tee kõike ise ja hoia tagataskus varuks veel plaanile A ka B, C ja D.

Lemmikese, mille oled kunagi disaininud.
Väike must kleit meestele.

Kus sa näed ennast viie aasta pärast?
Ma ei mõtle sellele. Naudin neid hetki, mida elu pakub ning see, mis peab tulema, tuleb nagunii.

Millist nõu annaksid inimesele, kes tahab samasse ärisse astuda?
Ole valmis neelama higi, verd ja pisaraid.