Kas meenub mõni kunagine töö, millele tagasi mõeldes hakkab hirmus piinlik?
Kindlasti on kuskil midagi, mida saaksin teha hetkel paremini. Ma alustasin klienditöödega keskkooli ajal. Siis oli juba materjalide valik napim. Aastatega on tehnilisi teadmisi juurde tulnud. Oskan paremini hinnata kanga ja lõike sobivust. Tuleb arvestada ka seda, et mood on muutuv, minu esimene kollektsioon jääb ikkagi teismeikka …

Kõige hirmsam moekunstnik.
Asjatundmatu moekunstnik.

Kas tarbid ainult disaineriloomingut või põikad teinekord ka tavapoodi sisse?
Ikka põikan. Pesu, sokid-sukad, kudumid, spordiriided tulevad poest.

Loe ka: Disainer Karl Korsar: “Must on alati ohutu ja … ee … igav?”

Lemmikese garderoobist.
Eks need muutuvad hooajati. Aga kõige tänuväärsem on minu suur kašmiirsall. Ma olen üpris külmakartlik ja see käib minuga praktiliselt aastaringselt kaasas.

Lemmiklinn.
Hetkel Berliin.

Lemmikbränd.
Ma olen kehv moejärgija. Riiete puhul vaatan ennekõike materjali koostist ja õmbluskvaliteeti. Mõned brändid sobivad lõikeliselt paremini. Ju siis on nende fitting’u-modell samades proportsioonides. Ma olen selline tarbija, et kui ma leian midagi hästiistuvat, siis ostan läbi hooaegade korduvalt ja korduvalt sama mudelit, näiteks (teksa)püksid ja kudumid.

Millist toitu süües tulevad parimad mõtted?
Parimad mõtted tulevad mitte süües, vaid magama jäädes. Selle unes ja ärkveloleku vahepealsel ajal.

Isiklik suurim moefopaa.
Need jäävad teismeikka. Siis pidid olema seelikud ja topid võimalikult napid.

Kas vastab tõele, et disainerid käivad alati mustas? Mitu värvilist riideeset leidub sinu kapis?
Mul on tõesti palju musta garderoobis. Must on mõnusalt turvaline. Ei pea hommikul väga pead vaevama. Aga suviti armastan ka värve. Ma liigun vaikselt ja ettevaatlikult rohkem värvide suunas. Teiste seljas meeldivad mulle alati need rohkem. Klientidel ka pigem soovitan värve. Looming on mul ka sel hooajal tõsine vitamiinipomm!

Loe ka: Kadri Leinase kleidiga tegi tööd terve Korsarite perekond

Parim nali.
Nali enda üle. Ja seda mulle meeldib teha.

Suurim klišee, mida oled disaineri kohta kuulnud.
See puudutab ilmselt sissetuleku suurust. Inimestel on raske mõista käsitöö ajalist mahtu ühe eseme juures. Seega on neil ka raske mõista, miks on poekaubal ja individuaalset disainitud ja õmmeldud esemetel selline hinnavahe. Ja see omakorda tekitab valemulje kunstnike sissetulekust.

Peamine küsimus, mida esitatakse, kui kuuldakse, et oled disainer.
“Kas sa teed ka tavalisi asju?”

Suurim nõrkus.
Mulle meeldivad kunstnike ehted ja tahuline keraamika.

Pistad sa rinda mõne foobiaga?
Ei. Ma arvan, ma olen üpris eluterve.

Ese, mida pole veel disaininud, aga kindlasti tahaksid.
Lasteriideid. Võtan hoogu, aga pole veel selleni jõudnud. Mu neljane tütar Ella juba ammu ootab. Seni on minu ema tema ilusad kleidi teinud.

Mis muudab sinu loomingu unikaalseks?
Klienditööde puhul kindlasti minu suurepäraste rätsepate näputöö, sest disain tuleb ju koostöös kliendiga ja seda au ei saa ma võtta sada protsenti endale. Kollektsiooni puhul loomevabadus, sest minu omad on trendidest puutumatud.

Mis andis sulle tõuke teha isiklik bränd?
See tuli väga loomulikult. Ma alustasin tõesti juba varakult. Kunstikooli ajal juba tegin oma nimesildiga riideid.

Kui peaksid kirjeldama ühe sõnaga oma loomingut, mis see oleks?
Ajatu.

Kellele on su riided mõeldud?
Naistele, kes hindavad ajatut ilu ja head kvaliteeti.

Mis on sinu suurim õppetund selles äris?
Baas on väga tähtis – hea materjal, kvaliteetne rätsepatöö, siis saab disainiga hullata. Teinekord peitub jällegi lihtsuses võlu: minimaalne dekoor, aga hästiistuv lõige.

Lemmikese, mille oled kunagi disaininud.
Mulle väga meeldib disainida pruutkleite. Lemmikuid on raske valida, neid on aastatega palju kogunenud.

Kus sa näed ennast viie aasta pärast?
Ikka samal erialal, aga tahaks maitsta rohkem väikeseeria disaineri elu. Kindlasti teeme rohkem koostööd Karliga (enda venna Karl Korsariga).

Millist nõu annaksid inimesele, kes tahab samasse ärisse astuda?
Kui sa jumaldad seda tööd, siis on kõik võimalik!