Kui pikad on su tööpäevad?
Pikad, ärkama peab juba kella seitsmest. Ma jään küll veidi voodisse padjale tukkuma, kuni emps joob kohvi, siis aga teavitan häälekalt, et olen valmis ärkama ja mind võib muside saatel tervitada. Sellele järgneb kerge hommikueine ja tööleminek. Stuudios oleme tavaliselt nelja-viieni õhtul, siis tuleb veel palju linnas ringi sõita. Koju jõuame alles seitsme-kaheksa paiku.

Mida sa vabal teed?
Igal vabal võimalusel üritan endale aega võtta, et otsida keegi, kes võtaks mind sülle, teeks pai ja selfisid ning räägiks, kui ilus ma olen. Usu või ära usu, aga ma suudan endiselt meganoor välja näha! Teinekord isegi arvatakse, et olen kutsikas. I know, right.

Lemmikülesanne.
Olla nunnu, ma olen selles maailma tasemel.

Parim aeg päevast.
Hetked emme kaisus.

Lemmiktoit ja -jook.
Söögiga on nii, et ma ei suuda otsustada, mida süüa. Ma ei tea, mille järele on isu. Nii on mul tavaliselt valikus erinevaid toite: Rakvere ahjumaksapasteet rõõsa koorega, grillkana, mingid kotletid, marineeritud kurk, puuviljad, vahel ka makra.

Neid koeratoite mina ei söö, pigem suren nälga!

Lemmiksnäkk.
Ma ei snäki, hoian figuuri (hetkel on see eriti ümar). Aga toit on ees pidevalt, kui peaks tekkima isu.

Parim sõber.
Emps.

Lemmikmänguasi.
Ma ei ole titt, ma ei mängi.

Moenõuanne inimestele.
Alati on hea, kui on erinevateks hooaegadeks suur valik erinevaid toone. More is more. Eks mul ole see ka nii: kapp on riideid täis, aga midagi pole selga panna. Auh!