Kuidas sa end pärast esimest sõud või pildistamist tundsid?
Esimene pildistamine oli iluseeria Eesti Cosmopolitanile. Olin kohe nii heades kätes: mind pildistasid Herkki Erich Merila ja Tõnis Truumann, see tiim oli vinge ja lõbus. Sain nende juhendamisel imelised fotod, mida kasutati mu book’is veel aastaid üle maailma. Sõudega on mul algusest peale ja siiani sama tunne: enne algust olen närvis ja kui laval kõnnin, siis naudin.

Kõige rumalam klišee, mida oled modellide kohta kuulnud.
Et modellid ei tohi süüa burgerit. Inimesed arvavad tihti, et me sööme ainult salatit ja joome vett. See ei ole üldse tõsi. Kui su elustiil on igapäevaselt tervislik ja nii kiire ning liikuv nagu modellidel, siis võid lubada endale ükskõik mida. Sest ega keegi söö ju seitse päeva nädalas burgereid.

Mis on esimene küsimus, mida sulle esitatakse, kui kuuldakse, et oled modell?
Kui vana ma olen ja kuidas mind avastati.

Kui pikk on su tavaline tööpäev?
Enamasti seni, kuni maagiline hetk on kaadrisse püütud. Või kuni töö on tehtud, näiteks kümme komplekti ära pildistatud. Üks korralik tööpäev.

Kuidas valmistud suureks kampaaniaks või sõuks?
Tutvun kliendi varasemate kampaaniatega, piltide ja/või artiklitega, mida netis leidub.

Kui suur moesõber sa oled? Kas eelistad pigem kalleid brände või lepid ka kiirmoega?
Nüüd, kui olen ema, on tähtsal kohal mugavus ja kvaliteet, head teksad ja T-särk.
Samuti meeldivad armsad vintage-leiud, mida saab kombineerida kiirmoega.

Millised on sinu ilurituaalid?
Olen kodus proovinud järgida põhimõtet “nahale läheb kõik, mida ma ka sööks” ehk siis õlid, isetehtud maskid ja koorijad.

Mis on sinu trump?
Hea kohanemisvõime. Pean olema valmis kõigeks: lapsed, koerad, kõrgused, bikiinides pildistamine märtsikuises meres või hoopis sooja ilmaga Miami Beachil, seljas kasukas. Kui suudan jääda lõbusaks ja ruttu kohaneda, on kogu tiim õnnelik ja töö saab rutem valmis.

Mis on sinu lemmikriideese?
Korralik must T-särk.

Kes on su lemmikdisainerid?
Kriss Soonik, Roberta Einer, Liisi Eesmaa, Reet Aus, New Vintage by Kriss, Kristina Viirpalu ‒ see loetelu on väga pikk. Olen tohutult uhke väikese Eesti üle, kus on nii palju andekaid disainereid.

Milline on su tavapärane casting’u-riietus?
Mustad teksad ja topp.

Senine suurim saavutus?
Mu imeline poeg Noa. Aga karjäärialaselt meenub kohe Türgi ja Kreeka Harper’s Bazaari ajakiri, mille üle olen väga uhke. Emilio Pucci sõu Saint-Tropez’s jääb ka alatiseks meelde.

Kui vajalik on modellile suhtlusoskus? Kas introvert lööks sel alal läbi?
Kindlasti tuleb hea suhtlemisoskus kasuks. Usun, et kui kliendil on jäänud sõelale kaks suurepärase book’iga modelli, siis valiku tegemisel on see plussiks. Tihti on töid, kui minnakse kuhugi konkreetsesse kohta mitmeks päevaks pildistama. Kui oled avatud ja hea suhtleja, võib see olla nagu minipuhkus, sest kui töö tehtud, minnakse tiimiga õhtusöögile või kohalikku kultuuri avastama. Muidugi ei keela keegi ka üksi oma tuppa minna.

Milline on olnud terve su karjääri jooksul kõige meeldejäävam pildistamine?
Meelde jäävad ikka ekstreemsemad olukorrad, näiteks see, kui pidin seisma keset Madridi kesklinna ja kujutama ette, et oleme seal fotograafiga ainukesed, või ronima kuskil Türgis kaljudel, et saada pildile imeline vaade.

Kuidas tuled toime pinge ja konkurentsiga selles äris?
Teadmine, et asi pole minus, vaid selles, et disaineril, fotograafil või stilistil on antud töö osas olemas juba kindel visioon ja soovitav tüpaaž ‒ ja seekord ei ole selleks lihtsalt mina. Nii on kergem äraütlemisi vastu võtta.

Milline on olnud su kõige naljakam kogemus?
Meenub reis Koreasse. Läksin otse lennujaamast tutvuma enda kohaliku agendiga, kõik oli meeldiv ja tore. Järgmisel hommikul juhtus aga nii, et ta jalutas mulle vastu ja ma ei tundnud teda ära. Minu meelest olid kõik korealased nii sarnased, kindlasti aitas kaasa ka seitsmetunnine ajavahe Eestiga.

Kõige valusam õppetund.
Et modellid võivad olla väga õelad, esimesel aastal viskas keegi külmkapist mu toidu põrandale, sest olin selle pannud nii-öelda tema riiulisse. Noore minu jaoks oli see päris hirmutav.

Suurim hirm.
Mäletan, et alguses kartsin reisides alati seda, et ei teadnud, kellega satun korterit jagama. Õnneks on olnud enamik tüdrukuid väga toredad ja suhtleme siiani. Lahe on teada, et mul on praktiliselt igas linnas ees mõni tuttav.

Milline on su nõuanne karjääri alustavatele modellidele?
See võib kõlada naljakalt, aga: “Ära karda olla kole”. Olen näinud palju tüdrukuid ja olnud alguses ka ise üks nendest, kellele tehakse hull look ja nad on terve pildistamise tujust ära ega lähe teemaga kaasa, kartes, et see ei sobi neile või teeb koledaks. Usalda oma meeskonda, nad on profid ja ainult parima tulemuse peal väljas.

Kuidas on lapse kõrvalt tööd teha?
Tänu oma abikaasale, kes on imeline isa, sain teha tööd juba siis, kui laps oli vaid neljakuune. Neil on koos väga lõbus ja nad saavad alati hakkama, mina olen see, kellel on raske eemal olla. Selle kuu lõpus ootabki ees esimene pikem tööreis pärast lapse sündi, saab olema paras katsumus.

Millise mantra järgi elad?
“You get what you give.” (“Mida annad, seda ka saad.” ‒ ingl)