“Kõik on tuttavad maailma poliitilise kaardiga,” ütleb geograaf ja mitmete reisiraamatute autor Nick Middleton.

See näeb välja nii, nagu iga maalapi omandiküsimus on selgeks vaieldud ja see kuulub mõnele riigile. Mida see kaart ei näita on hulk rahvaid, kes tahavad oma riiki, on selle isegi välja kuulutanud, ent keegi ei tunnusta neid. Neid ei ole näha ühelgi kaardil.

“Kõik need riigid on intrigeerivad omal moel,” ütleb Middleton, kes andis hiljuti välja tunnustamata riikide atlase.

Ainus, mis on selge – need on suurepärased kohad rändurtele, kes on igal pool juba käinud.

Toome välja mõned säravamad pärlid nendest riikidest – alati ei ole külastamiseks isegi passi vaja!

Christiania

1971. aastal Taani hipide asutatud 0,34 ruutkilomeetri suurune “riik” Kopenhaageni südames, mis seisab tänaseks dilemma ees – kas maksta Taani riigile hõivatud maa eest kopsakas summa järgmiseks aastaks või vabastada maa.

Christianias käib aastas umbes miljon turisti – igaüks, kes on Kopenhaagenis, võib sellesse riiki jalutada.

Somaliland

3,5 miljoni elanikuga Somaliland on proovinud Somaaliast lahku lüüa ja iseseisvuda juba alates aastast 1991.  Somaliland on võrreldes Somaaliaga tõeline rahuoaas.

Sinna on otselennud Nairobist ja 850 kilomeetrit kaunist randa ei tekita küsimust, kas seal on ka võimalik puhata.

Gröönimaa

Taanile kuuluv saar, millel iseseisvuse poole püüdlevate riikide seal on kõige suurem tõenäosus ka päriselt iseseisvuda.

57 000 elanikku on viimastel aastatel teinud tööd enesemääramisõiguse nimel ja saavutasid 2009. aastal isegi selle, et kohaliku keelt tunnusati ametliku keelena.

Ilussanti liustik on ilmselt paljude maailmarändurite nimekirjasja kõik, kes harrastavad jäägolfi, on kindlasti unistanud osalemisest Gröönimaal igal aastal toimuvatel maailmameistrivõistlustel.

Mapuche

Argentiina ja Tšiili vahel jagatud Mapuche kaotas kontrolli oma alade üle juba 19. sajandil. Mapuche elanikud, kes olid valdavalt põlluharijad, on moodsatel aegadel kolinud linna ja “pealinnas” Temucos on praegu kõige suurem kogukond, 1,7 miljonit inimest. Patagoonia kiirtee sõidab riigist läbi, nii et Lõuna-Ameerikas olles pole sinna jõudmine enam kuigi keeruline.

Mayotte

Mayotte (varem ka Mahoré) on Prantsusmaa meretagune departemang. Massiturismist veel puutumata paradiisliku looduse, kirju kultuuri­mosaiigi ja ühe maailma suurima laguuniga saar on  praktiliselt Prantsusmaa, ehkki asub 8000 kilomeetri kaugusel Pariisist.
Prantsusmaa koloniseeris Mayotte’i 1841. aastal.

213 000 inimest India ookeani paradiisisaarel jäävad sõltuma Prantsusmaast, ehkki otsustasid iseseisvuda juba aastal 1975.