Keskmise inimesega on tõesti nii, et kui ta elab väikelinnas ja suhtleb sõpradega tihedalt, on ta ka õnnelik. Kuid kõrge intelligentsiga inimeste puhul on asi vastupidi: mida harvem nad oma sõpru päris elus kohtavad, seda õnnelikumad nad on.

Üks psühholoog pakus välja ka teooria, et targemad inimesed teevad väärtuslikumat tööd, on näiteks kirurgid, teadlased, kunstnikud. Ja kui nad siis peavad töös pausi tegema, et sõpradega välja minna, tundub neile, et nad pole enam olulised. Väärtuslikkus on aga üks õnnelik olemise kriteeriumitest, väidavad psühholoogid.

Kuid uuring esitab ka uusi küsimusi: kas inimesed, kes elavad linnades, olid õnnetud juba enne seda, kui linna kolisid või on õnnetud linliku elustiili tõttu? Ja kas inimesed on intelligentsed sellepärast, et nad vähem suhtlevad või nad suhtlevad vähem sellepärast, et on intelligentsed?

Et nendele küsimustele vastused saada, peaksid kõigepealt üksi reisile minema.