Kas nõukogude aeg saab olla inspiratsiooniks kunstile ja moekunstile?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Näituse "Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast" kuraator on Liisa Kaljula.Foto: Hooligam Hamlet. Marit Ilison. Kittel. 2018.

Neljapäeval, 14. märtsil avatakse Tallinnas Kumu kunstimuuseumis kahele Ida-Euroopast alguse saanud originaalsele kunstiliikumisele pühendatud näitus „Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast“.

Kas nõukogude aeg saab olla inspiratsiooniks kunstile ja moekunstile? Kas pärast raudse eesriide langemist tekkinud Ida-Euroopal võib olla oma postsovetlik šikk? Näitusel „Sots art ja mood“ tuuakse kokku kaks siinsest regioonist alguse saanud originaalset kunstiliikumist, mida on saatnud märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: 1970.–1980. aastate sots art kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetlik esteetika moekunstis. Neid liikumisi ühendab lähtumine kohalikust ajaloost, selle sümboolsest ja materiaalsest pärandist, olgu selleks punane viisnurk, lillelised kitlid või Berliini müür.

1970. aastate alguses Moskvas tekkinud sots art asus esmakordselt nõukogude mitteametliku kunsti ajaloos ammutama inspiratsiooni põlatud nõukogude visuaalkultuurist. Kasutades kunstiteoste loomisel sümboleid, esemeid ja materjale nõukogude argielust, oli 1970. aastate keskpaigaks ometi selge, et Nõukogude Liidu kunstielus mängulisele sots art’ile kohta ei ole. Moemekas New Yorgis, kuhu enamik sots art’i kunstnikke 1980. aastateks ümber asus, leidis sots art’i mood oma märgilisemaid väljundeid Komari ja Melamidi kontseptuaalses tellimiskataloogi projektis „Superobjektid – superkomfort superinimesele“ (1977).

2010. aastatel on Ida-Euroopas taas esile tõusnud rida noori moekunstnikke, kes ammutavad inspiratsiooni oma riigi sotsialistlikust minevikust ning kelle laadi tuntakse maailma moelavadel kui postsovetlikku esteetikat. Kiievis töötav Julia Jefimtšuk, Tallinnas elav Marit Ilison, Berliinis tegutsev Sonja Lititševskaja ning Moskvast pärit Nina Neretina ja Donis Pouppis on kõik loonud kollektsioone, milles nende päritolumaa sotsialistlik minevik on pööratud rikkalikuks inspiratsiooniallikaks ning demonstreerib Ida-Euroopa kultuuri toimetulekut oma keerulise, sageli traumaatiliselt tajutava lähiajalooga.

Näitusel on esindatud teiste seas veel kunstnikud Katja Filippova, Komar ja Melamid ja Saima Priks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.