Neljapäeval, 14. märtsil avatakse Tallinnas Kumu kunstimuuseumis kahele Ida-Euroopast alguse saanud originaalsele kunstiliikumisele pühendatud näitus „Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast“.
Kas nõukogude aeg saab olla inspiratsiooniks kunstile ja moekunstile? Kas pärast raudse eesriide langemist tekkinud Ida-Euroopal võib olla oma postsovetlik šikk? Näitusel „Sots art ja mood“ tuuakse kokku kaks siinsest regioonist alguse saanud originaalset kunstiliikumist, mida on saatnud märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: 1970.–1980. aastate sots art kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetlik esteetika moekunstis. Neid liikumisi ühendab lähtumine kohalikust ajaloost, selle sümboolsest ja materiaalsest pärandist, olgu selleks punane viisnurk, lillelised kitlid või Berliini müür.
1970. aastate alguses Moskvas tekkinud sots art asus esmakordselt nõukogude mitteametliku kunsti ajaloos ammutama inspiratsiooni põlatud nõukogude visuaalkultuurist. Kasutades kunstiteoste loomisel sümboleid, esemeid ja materjale nõukogude argielust, oli 1970. aastate keskpaigaks ometi selge, et Nõukogude Liidu kunstielus mängulisele sots art’ile kohta ei ole. Moemekas New Yorgis, kuhu enamik sots art’i kunstnikke 1980. aastateks ümber asus, leidis sots art’i mood oma märgilisemaid väljundeid Komari ja Melamidi kontseptuaalses tellimiskataloogi projektis „Superobjektid – superkomfort superinimesele“ (1977).
