Räägi veidi tehnilisest poolest, kuidas need kolm kleiti tegid?
Esimese kleidi puhul ei mõelnud ma veel kordagi, et disaini oleks potentsiaalne taaskasutus sisse kirjutatud. Soovisin, et kleit oleks minimalistlik, kevadine, mitte ülemäära pidulik ja kuju poolest vihjega pikendatud T-särgile ning kindlasti, et sobituks kaaslase metsarohelise vormiga. Kaunistuseks said kaelajoonele õmmeldud klaaspärlitest lilled.

Teise kleidi juures tahtsin kindlasti ära kasutada oma magistriõppe jooksul arendatud ideed laserlõigatud plisseerist. Niisiis läkski käiku varasema aasta ülemine ots, laserlõigatud kalasaba plisseer ja vahepealne tugevama tooniga tükk. Kolme värvi ja materjali kombinatsioon tundus hea, värske lahendus, mis ei tekitaks otsest seost, et tegemist on eelmise aasta kleidiga. Muidu eristab aastate vahetumist selja tagune fotosein ja mitte, mis minul ja kaaslasel seljas.

Kolmandal korral oli juba väljakutse varakult õhus ja teadsin, et ei saa ju jätta poolikut kleiti kappi seisma. Natukene vormi muutmiseks tõstsin kahe materjali kohtumise koha vööle ja minimalistlik seelik sai täiendatud sama tooni litterkanga pluusiga.

Kas oli kahju eelmist kleiti lammutada/lahti võtta ka?
Ei, kui mul on uus idee, siis on kahjutunne juba katsetamise rõõmu varju vajunud.

Milline neist oli kõige aeganõudvam kleit ja milline su lemmik?
Kõige rohkem aega läks kindlasti 100. aastapäeva litterpluusi õmblemisele. Litterkangas – oo, kui palju käsitööd, kui sa tahad seda korralikult teha.

Lemmik on 99. aastapäeva kleit. Ma poleks võib-olla jõudnud nende värvikombinatsioonideni, kui poleks nö lõuend all olnud.

Kas tuleb ka neljas aasta välja?
Kui tuleb veelkord võimalus ja vajadus pikaks pidulikuks kleidiks, siis on mul kindlasti vaja uusi värve ja materjale!

Kui palju sul raha kulus kolme kleidi peale?
Ausalt? Ma pakun, et natuke üle 200 euro, pluss minu töö ja aeg. Kott, kingad, ehted, sukapüksid, meik ja soeng eelarve on kõik kokku kindlasti suurem.