Panimegi sõber Kristjan Rabiga esimese Indiegogo kampaania püsti. See osutus üle ootuste edukaks, müüsime üle maailma ja tekitasime käekella foorumites korralikult furoori. Siis oligi selge, et ilmselt olen midagi õigesti teinud.

Mille poolest erinevad sinu käekellad teistest konkurentidest?
Ma arvan, et see erinevus joonistub välja detailidest, mida leiab minu disainidest üsna vähe. See, et nupp on “valel pool” või lausa “valel pool” ja nurga all, see on ka detail. Lisaks on selline nupu asukoht randmele palju mugavam.

Minu disainid ongi tegelikult klassikalised, oma väikeste kiiksudega. Lõpptulemus võib tunduda isegi pisut robustne, aga samas sobib iga kell kandmiseks nii ülikonnaga kui ka valge maika ja tatoveeringutega. Vahet ei ole, on see “Peacemaker” või “Tabula Rasa”. Vaatad peale ja saad aru, et see on AEGAON.

Peamine küsimus, mida esitatakse, kui kuuldakse, et oled disainer?
Ma ise ei tutvusta ennast kunagi kellelegi sellena, sest ma ise ei pea ennast disaineriks. Pigem on see tiitel, mis on mulle teiste poolt külge pandud.

Disainer on ikka reeglina õppinud seda ametit ja lähtub mingitest kirjutatud ja kirjutamata reeglitest. Mina ei ole kunagi õppinud disaini. Teen lihtsalt seda, mis mulle meeldib, nii, kuidas mulle meeldib.

Suurim klišee, mida oled disaineri kohta kuulnud?
Ei olegi vist midagi mainimisväärset kuulnud.

Kas vastab tõele, et disainerid käivad alati mustas? Mitu värvilist riideeset sul kapis leidub?
Minu riidekapist leiab harva musta, enamus rõivaid on ikka pigem värvilised. Võib-olla see ongi nii sellepärast, et ma ei ole disainer.

Kas tarbid ainult disaineriloomingut või põikad teinekord ta tavapoodi sisse?
Tegelikult on enamus minu rõivaid ostetud välisreisidelt. Leidub nii disainerloomingut kui ka nn tavapoest ostetud asju. Mulle vist ei meeldi kanda seda, mida kõik teised kannavad, seepärast ostangi kaugemalt.

Isiklik suurim moefopaa.
Ükskord muru niites kandsin valget sokki Crocsidega. Rohkem sel juhtuda ei lastud.

Lemmikese garderoobist. Lemmiklinn. Lemmikbränd.
Tühi riidepuu, Milano, Ed Hardy.

Parim nali.
See, et mind disaineriks nimetatakse.

Suurim nõrkus.
Magusa söömine, kuna see ei mõju absoluutselt mu kehakaalule. Ükskõik, kui palju ma seda söön.

Mis sulle kogu selle loomis- ja teostusprotsessi juures enim meeldib?
Lõpptulemus. See, kui ma saan aastaid peas keerelnud ideed lõpuks füüsilisel kujul käes hoida.

Kui peaksid kirjeldama ühe sõnaga oma loomingut, mis see oleks?
Kiiksuga.

Kes on mees, kes kannab su kellasid?
Meie müük toimub põhiliselt veebi vahendusel, kuid mõnikord kohtume klientidega ka silmast silma. Eks neid mehi on seinast seina, nagu tänaseks ka meie paari disaini peale üles ehitatud tootevalik. Kokkuvõttes on ta eneseteadlik mees, kes otsib alternatiivi harjumuspärasele.

Kas ja millal on plaanis luua käekellasid ka naistele?
Kui aus olla, siis algselt ei olnud üldse plaanis, sest ma ju teen asju selle järgi, kuidas mulle endale meeldib.

Kuid kuna viimaste aastate jooksul on nii palju naiste käekellasid küsitud, siis oleme sellega salaja kogu aeg tegelenud. Jõudsime ringiga tagasi algusesse.

Äsja avalikustasime “Peacemaker53” mudeli, mis läheb naistele täitsa peale, kellele meeldivad üleelusuuruses käekellad. Ja kohe-kohe tuleb eelmüüki “Tabula Rasa” naistele, võib olla selle artikli ilmumise ajaks juba ongi AEGAON-i e-poes üleval.

Eelmüügi ajal anname esimesed ära väga hea kampaania hinnaga, et sõna leviks ja käekellad rohkem inimesteni jõuaks. Eelmüügis tellitud kellasid hakkame välja saatma 18. detsembril, sest selleks ajaks saame nad ka reaalselt valmis.

Lõpphind jääb meeste mudeliga võrreldes pisut soodsam “tänu” soolisele palgalõhele. Meile lihtsalt ei mahu pähe, miks peaks keegi naistele vähem maksma. See tundub nii ajuvaba. Kes on need inimesed ja kas nad maksaksid siis vähem ka oma enda emale, õele või tütrele?

Mis on olnud sinu suurim õppetund selles äris?
Ära kunagi usalda tähtaegasid, mis sulle on tarnijate poolt lubatud. Algusaegadel saime sellega päris valusalt vastu näppe. Peame sellega kogu aeg kuidagi arvestama. Ebameeldiv, aga midagi pole parata ka.

Milline on sinu kõigi aegade lemmikum käekell, mille oled teinud ja miks?
Mingi aeg tagasi tegime Damaskuse terasest neljase seeria! Peacemaker65″ mudelit (pildil minu käel) – seda muidugi tänu noameister Tõnu Arraku abile, kes oskab selle metalliga ümber käia.

Kõik kellad olid ette tellitud ja müüsime nad üle maailma maha. Ühe neist neljast jätsin endale ja ei müü seda mitte kunagi.

Damaskuse terase muster on kordumatu, see laieneb ka kelladele. Kodulehel seda versiooni hetkel üleval ei ole, pigem oleme seda teinud kindlatele huvilistele, kes on nõus kuid ootama. Saame seda teha siis, kui Damaskuse terast ja sobivaid mehhanisme saame.

Milline on sinu kõige müüdavam käekell olnud läbi aegade?
Kõige klassikalisem “Tabula Rasa”, roostevabaterasest korpuse ja pruuni nahkrihmaga.

Kus sa näed ennast viie aasta pärast?
Kindlasti AEGAON-is. Oleme sellega tegelenud küll juba viis aastat, aga ikka veel on selline tunne, et oleme alles alguses. Ideaalis tahaks ajada seda asja nii, et tulevikus saaks otsad lastele ja lastelastele üle anda.

Millist nõu annaksid inimesele, kes tahab samasse ärisse astuda?
Ära astu. Mina seda teekonda teist korda nullist ei alustaks. See pole nii lihtne, kui ehk kõrvalt välja paista võib. Ma ei räägi seda konkurentsi kartusest, vaid päris ausalt.

Millise mantra järgi elad?
Ma ei tea, kas see mantrana kvalifitseerub, aga mulle meeldib üks Jaapanist pärit kolme targa ahvi ütlus: “See no evil, hear no evil, speak no evil” (Ära näe kurja, ära kuula kurja, ära räägi kurja – tõlkes).