Avaldame katkendi, mis räägib moslemitest ja islamiusust Eestis.
Täna pole Eestis moslemeid kuigi palju, samas on islamiusu järgijaid elanud siin sajandeid.
Esimene suurem islami kogukond tekkis pärast Eestimaa liitmist Venemaaga Põhjasõjas 1710. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. Sellest ajast on Tallinnas Tatari asum ja tänav.
1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai toona Peterburi kubermangu kuulunud Narva linn. Püsiasustuse kinnituseks on moslemite kalmistute asutamine Narvas, Rakveres ja Tallinnas.
20. sajandi alguseks oli tatarlaste kogukond Eestis kasvanud sedavõrd suureks, et usupühade läbiviimiseks pidi üürima suuremaid ruume (Tallinnas näiteks Tuletõrje Ühingu Pritsimaja Viru väljaku ääres). I maailmasõja alguseks elas Tallinnas umbes 2000 tatarlast. I maailmasõja ja sellele järgnenud keisrivõimu kukutamise ning kodusõja segadustes kahanes tatarlaste kogukond paarisajaliikmeliseks.
Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti 1928. aastal Narvas (Muhamedi Kogudus). Korjanduste abil osteti Narvas Kiriku tänavale maja, millest kujundati mošee. Narva kogudus oli ka aktiivne tatarlaste rahvusliku eripära säilitaja. Teine islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas (Muhamedi Usuühing). 1940. aastal keelustas nõukogude võim islami koguduste tegevuse. Mõlema koguduse hooned hävisid 1944. aastal sõjatules.
Nõukogude ajal tegutses islami kogudus mitteametlikult – viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. Samal ajal tuli Nõukogude Liidu lõunaosast siia tööle ja elama uusi islamiusku inimesi.
Laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal registreeriti Tatari Kultuuri Selts ning kaks aastat hiljem Eesti Islami Kogudus. Tänapäeval moodustavad koguduse Eestis elavate peamiselt tatari, aserbaidžaani, kasahhi ja usbeki kogukondade liikmed.
Eesti kuulub aastast 2004 Euroopa Liitu ja euroliidus elavad miljonid moslemid võivad vabalt ka siia reisima või tööle tulla. Mõned neist on seda ka teinud. Samuti on tekkinud mitmeid segaperesid, kus üks vanematest on moslem, teine aga Eesti päritolu. Viimasel ajal on Eestis saanud varjupaika ka mõned moslemipered, kelle kodumaal on käimas sõda.
Islamimaailmas harva ettetuleva nähtusena tegutsevad Eestis ühes koguduses koos nii sunniidid kui šiiidid. Eestis on moslemeid täna kokku umbes 10 000 ehk 0,7% meie rahvastikust.
Katkend raamatust “Islami põven lugu”, 2017
