Loon disaini, aga kasutan ikkagi professionaalseid õmblejaid. Pärnus on kaks, kellega koostööd teen ja Tallinnas üks, kes õmbleb valmis kõik FaFa Designi plisseerseelikud ja mantlid.

Esimene aasta lõppes esimese tervikkollektsiooni esitlemisega. Praegu ma veel ei jõuaks teha kahte suurt kollektsiooni aastas. Töötan väga palju eritellimustega ja see meeldib mulle väga. Maailmas on nii palju anonüümset ja läbimõtlemata moedisaini.

FaFa kollektsioon on müügil Elisabeth Boutique’s  ja Pärnus Eesti moe kaupluses Siluett.

Kliendid leiavad mind otse peamiselt internetist, tulevad täiesti võõrad inimesed, aga ka vanad tuttavad. Pärnus kasutan ateljeena oma joogastuudios ühte tuba. Aga käin ka klientide juures kohal,  näiteks Tallinnas.

Kuidas sünnivad FaFa Designi tooted?
Ma olen iseõppija ja tegutsen siis, kui inspiratsioon tuleb. Kui idee tekib, siis pean selle kohe üles joonistama.

Ma ei ole seni teinud kahte päris ühesugust asja, seepärast ei vaja ka suures koguses ühesugust kangast. Materjale olen leidnud reisidelt, näiteks Riiast ja Barcelonast. Olen saanud Pärnu vana linavabriku jääke, leidnud kangaid vanaema riidekapist.

Mulle väga meelib Reet Ausi lähenemine moele, kasutan ka ise tihti vanu kangaid, sõbrannadelt saadud teksapükse. Vahel muidugi tellin kangaid, aga vahel leian Abakhanist selle õige.

Mis sind inspireerib?
Moedisaini ideed hakkasid mulle pähe tulema siis, kui kolisin Tallinnast Pärnusse, siin on rohkem aega ja ruumi. Loodus inspireerib mind väga, absoluutselt kõik inimesed inspireerivad. Ja loomad, eriti loomade silmad.

Tihti näen unenägusid. Näen unes täpset lõiget ja mudelit. Nii on viimasel ajal näiteks mantlitega juhtunud. Mu looming tuleb mu hingest.

Mis on FaFa esimese kollektsiooni kõige populaarsemad esemed?
Praegu on selgelt kõige kuumemad plisseerseelikud. Ja hetkel valmistan esimest plisseerkleiti. Pärnus Silueti kaupluses on olnud populaarsed linased riided, aga Tallinnas osteti värvilised sügismantlid peaaegu kohe ära. Nüüd on tunda, et mantlite vastu on huvi tõusmas.

Kevadel oli aga väga suur joogariiete buum. Me ise värvime koos emaga kangad shibori-tehnikas, tegime kevadel seda päevad läbi. Veebipoest ostetaksegi kõige rohkem joogariideid.

Sel suvel tegin oma esimese pruutkleidi ja sain pruudile teha kogu stilistika, ka meigi ja soengu. Tegin kleidi asemel seeliku ja topi – see sündisid koostöös mu tädiga, kes topi käsitsi  heegeldas – mida saab pärast ka eraldi kanda. Sain tõesti otsast lõpuni kõik ise disainida ja see on töö, mis mulle kõige rohkem pakub.

Eestis on viimasel ajal tekkinud eriti palju just väikeseid joogariiete brände. Miks?
Paljusid FaFa joogariideid saab tegelikult kanda ka vabaajariietena. Aga eks ikka on selle taga soov ka trennis eristuda ja hea välja näha ning sellest mõttes on inimesed julgemaks läinud.

Nende brändide taga on tihti joogaõpetajad – nad saavad kõige paremini aru, kuidas inimene tunnis liigub, milline lõige peaks olema. Oluline on, et materjal oleks naturaalne, et kangas hingaks.

Mida ise kannad?
Mulle meeldib kanda enda loodud riideid, ostan tihti ka taaskasutuspoest, kiirmoodi ma väga ei tarbi. Igapäevaselt olen ma palju joogariietes, aga välja minnes panen ikka oma loodud plisseerseeliku, linase kleidi või mantli. Mulle meeldib, et need asjad on täpselt minule tehtud. Tean, et see riie on kvaliteetne ja võib olla vastu nahka.

Mitu asja on mul nii-öelda seljast ära ostetud. Ka seda on ette tulnud, et modellid on moeetendusel kantud seelikud pärast endale ostnud.

Ehkki paaril korral on ka juhutunud, et keegi on näinud mõnda eset kõigepealt minu seljas ja siis hiljem leidnud, et see ei näe tema seljas nii hea välja. Aga siis oleme selle inimesest lähtuvalt ringi teinud.

Eesti disaineritest meeldib mulle Reet Ausi looming ja Raili Nõlvak väga just oma lõigete poolest. Ja kannaksin Lilli Jahilo loomingut väga palju, kui selleks võimalus oleks.

Millised on FaFa designi tulevikuplaanid? Avad oma poe?
Mulle meeldiks Pärnus pidada väikest butiiki, aga see jääb tulevikku, praegu on kollektsiooniga tegemist ja disain pole ikkagi mu ainus töö.