Millal tegid oma esimese ehte?
Keskkoolis tegin endale hästi suure ja koleda pruunist nahast ja vasktraadist käevõru.
Käisin sellega uhkelt.
Kas meenub mõni kunagine töö, millele tagasi mõeldes hakkab hirmus piinlik?
Mõningad imelikud asjad on õpingute ajal ikka tehtud ja kui ma mõtlen praegu tagasi, siis mul on vist kohe piinlik hakanud ja ma olen need laiali lammutanud. Nüüd on küll natuke kahju, sest isegi pilti pole ja tagantjärgi ma oma juppideks võetud apsakate üle piinlikust ei saa tunda. Siis ju sai vaid filmilindile pildistada ja see oli üliõpilasele päris kallis.
Mis andis sulle tõuke teha enda bränd ja millal sellega algust tegid?
See on kujunenud loomulikku rada pidi. 2008. aastal lõin kaaslastega ehtekunstistuudio GRAM ja oma ettevõtte tegin 2012.
Peamine küsimus, mida esitatakse, kui kuuldakse, et oled disainer?
„Ahh kui vahva töö, millistest materjalidest sa põhiliselt ehteid teed?“
Suurim klišee, mida oled disaineri kohta kuulnud.
Lahterdamine pärisinimesed ja teistsugused inimesed.
Kas vastab tõele, et disainerid käivad alati mustas? Mitu värvilist riideeset sul kapis leidub?
Tõe koha pealt jään vastuse võlgu. Mul endal on igasuguseid värve. Hetkel mahedamad toonid.
Kas tarbid ainult disaineriloomingut või põikad teinekord ta tavapoodi sisse?
Ma ei viitsi väga tihti riideid vahetada. Mulle meeldib käia kaua ühtede ja samade riietega, seega hindan vastupidavust ja kvaliteeti. Mõnda head asja võin isegi uue sarnase või samasuguse soetada.
Isiklik suurim moefopaa?
Kui olin noorem ja teismeline, siis kindlasti tahtsin, et mu riietus erineks peavoolust, seega „fopaa“ pigem intrigeeris mind.
Lemmikese garderoobist? Lemmiklinn? Lemmikbränd?
Suuremat sorti käekott. Amsterdam. Nendo.
Parim nali?
Hea huumor on alati tervitatav. Naljad on spontaansed ja vahetud.
Suurim nõrkus?
Mõnusas pehmes toolis end kerra tõmmata ja passima jääda.
Mis sulle kogu selle loomis- ja teostusprotsessi juures enim meeldib?
Algus ja lõpp. Materjalide töötlemine on vahel tüütu.
Ehe, mida pole veel disaininud, aga kindlasti tahaksid?
Neid on nii palju ja nii mõnedki jäävad tegemata. Iga järgmine asi annab ju mingi uue suuna. Siis peab väga täpselt end loodima, et kuhu nüüd minna? Ma ei soovi kõike teha, mis pähe tuleb. Teen selektsiooni.
Kui peaksid kirjeldama ühe sõnaga oma loomingut, mis see oleks?
Värviline.
Kes on see naine, kes kannab su ehteid?
Eneseteadlik, julge ja ilus eelkõige iseenda jaoks.
Mis on olnud sinu suurim õppetund selles äris?
Ikka usaldada iseennast. Oma mõtete allikate suhtes tuleb tähelepanelik olla.
Mis tüüpi ehe võiks kuuluda iga naise aksessuaaride hulka?
Kõrvarõngad või käevõru.
Milline on sinu kõigi aegade lemmikum ehe, mille oled teinud ja miks?
Kõige lemmikumad on kivigraveeringud. Ahvikesed ja parveseeria. Kui ahvide kujutisi graveerisin, siis tegelikult tahtsin alguses inimesi teha. Aga ideena oli sel hetkel liikumine ja liikumise rütmi kirjeldamine eelkõige oluline, ning alasti inimkehad oleksid väliselt liiga erootiliselt mõjunid. Riides inimesed jällegi liiga kohmakad. Nõnda jõudsin ahvide juurde.
Milline on sinu kõige müüdavam ehe olnud läbi aegade?
Anodeeritud titaanist värvilised kõrvarõngad.
Kus sa näed ennast viie aasta pärast?
Mulle meeldib kui ma tean ümbes aasta-paar ette näituste ja muude tegemiste tähtaegu. Kindlasti jätan mõned vajalikud augud heade juhuste jaoks, et oleks aega reageerida. Kunsniku elu elan ma kindlasti ka viie aasta pärast. Aga kus ja kuidas? Võin ette võtta kannapöördeid ja viie aasta pärast võib mu elu olla hoopis midagi muud, kui see hetkel on. Mulle on isiklik kogemus hästi oluline.
Millist nõu annaksid inimesele, kes tahab samasse ärisse astuda?
Looming ja äri on erinevad asjad. Oma loomingut ei ole vaja äriks nimetada. Kindlasti on aga loominguga võimalik äri teha.
Millise mantra järgi elad?
Iga hetk olgu täiuslik.
