Disainer Marili Rooba: “Õmblesin veel keskkooli ajalgi Barbiele riideid”

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Miks just rõivad?
Olen juba lapsest saati olnud õmblemise sees. Minu ema oli nõukaajal tubli individuaalõmbleja ja õde on rätsep, nii et rõivaste disain ja õmblemine on osa minu elust.

Kas oled moekunsti koolis õppinud või hakkasid iseseivalt katsetama?
Moekunsti olen hakanud iseseisvalt katsetama. See on olnud minu hobi, millest on saanud aastatega töö. Õppisin Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemias kujunduskunstnikuks.

Räägi oma loomingust, mis teeb selle unikaalseks?
Ma usun, et minu loomingu teeb eriliseks mitmekülgsus. See vaheldub ja üllatab iseennastki, sest mind inspireerib materjal. Selleks võib olla hunnik kasutuid kangatükke, vanad teksapüksid või pehmeks pestud triiksärgid.

Samas vaimustun ka kangastele tavapäratute vormide andmisest. Kui ühel päeval on tohutud satsikuhjad, siis mõni aeg hiljem näen ja loon vaid lihtsaid vorme. Kindlasti on üheks peamiseks märksõnaks naiselikkus.

Millal tegid oma esimese riideeseme?
Esimese seeliku õmblesin üheksa-kümne-aastaselt. See oli rohelisetriibulisest kangast, lihtne kummiga seelik, aga õnnetuseks nii kitsas, et joosta ja puu otsa ronida ma sellega ei  saanud. Ema küll ütles, et enne mõõda ja siis lõika, aga olin selleks liialt kärsitu.

Kas meenub mõni kunagine töö, millele tagasi mõeldes hakkab hirmus piinlik?
Kui vaadata tänapäeva noori ja mõeldes endale tagasi, siis õmblesin veel keskkooli ajalgi Barbiele riideid. Esiteks see, et sain selle uhke välismaa nuku alles puberteedieas ja teiseks, tegelikult oli mul väike õde, kes tahtis nukuriideid. Kas vabandasin välja?

Mis andis sulle  tõuke teha enda bränd?
See oli asjade loomulik käik. Tegin mõned rõivad, leidsin kliendid, tekkis huvi minu loomingu vastu.

Kas vastab tõele, et disainerid käivad alati mustas? Mitu värvilist riideeset sinu kapis leidub?
Mulle tundub küll. Ma tunnen end näiteks stuudios tööd teges lihtsas, mugavas ja neutraalses rõivastuses palju paremini, sest siis on kõige kaunimad ja säravamad minu kliendid.

Samas kuulub mu lemmikute hulka ka punane – tunnen end punases kleidis suurepäraselt. Aga tööhommikutel valin ikka teksad ja T-särgi või väikse musta kleidi.

Kas tarbid ainult disaineriloomingut või põikad teinekord ka tavapoodi sisse?
Külastan kõige rohkem second-hand-poode. Enamus minu garderoobi rõivastest pärinebki teisele ringile suunatud rõivastest. Mulle meeldib otsida ja leida. Nagu õnneloos, veab või ei vea.

Lemmikese garderoobist. Lemmiklinn. Lemmikbränd.
Teksapüksteta ei oskaks elada. Ma ei ole oma lemmiklinnas veel käinud, kuid see võiks olla Atlanta. Kui ma seal kunagi ära käin, siis võib-olla muudan meelt.

Suurim nõrkus.
Kohv.

Mis sulle kogu selle loomis- ja teostusprotsessi juures enim meeldib?
Kokkumängud. Kuna ma miksin ja kombineerin väga palju väikseid detaile, värve, materjale ja kangaid, siis see hetk, kui hakkab looma tervikpilt.

Riideese, mida pole veel disaininud, aga kindlasti tahaksid.
Tahaksin disainida ühe toreda kübara.

Kui peaksid kirjeldama ühe sõnaga oma loomingut, mis see oleks?
Heas mõttes “eklektiline kaos”. Mu looming sisaldab kõike, kord tohutut sitsi-satsilist vahukooremöllu ja siis samas tasakaalukat ning konservatiivsemat vormi.

Kes on see naine, kes kannab sinu riideid?
Ta hindab võimalust olla eriline. Ma loon ja valmistan oma rõivaid usuga, et nad teevad kellegi õnnelikuks. Ja tagasiside põhjal olen selles nüüd ka kindel. Minu rõivaid kannab naine, kes eelistab Eesti disaini ning võimalust olla loomeprotsessi kaasatud.

Kui sul oleks võimalik riietada ükskõik keda, kes see oleks ja miks?
Tahaksin teha Cambridge’i hertsoginna Catherine’ile tema abikaasa särkidest kleidi.

Mis on sinu kõigi aegade lemmikum riideese, mille oled teinud ja miks?
See on kleit, mille õmblesin enda kümnendaks pulma-aastapäeva peoks. See sündis sõna otseses mõttes täiesti lambist, kodus söögilaual, päev enne pidu, igasuguse eelneva idee ja mõtteta.

Plaan oli teha pitsist kleit, aga kui ma seda kangast vaatasin ja valisin, siis ei tulnud üldse head ideed. Oli väga kuum juulikuu ja stuudios liiga palav. Pakkisin kiiresti pitsid ja igaks juhuks mõned stuudios taaskasutamist ootavad triiksärgid kotti, vedasin ka õmblusmasina koju, sest seal oli jahedam.

Ja see, kuidas lõpuks triiksärgid kleidiks said, ei tea ma isegi, nii enamasti minu looming saabki alguse. Hakkan kuskilt otsast pihta ja vaatab, mis välja tuleb.

Mis on sinu õige müüdavam ese olnud läbi aegade?
2013. aasta kevadel tegin esimese Froufrou satsiseeliku ja see on siiani bestseller. Samas said ka 2015. aastal triiksärkidest tehtud romantilised kleidid paljude lemmikuks ning neid tellitakse aastaringselt.

Millist nõu annaksid ambitsioonikale moeloojatele?
Tuleb uskuda oma loomingusse.

Mis on sinu lemmik mantra või tsitaat, mille järgi sa elad?
Nagu ikka tuleb elus ja töös ette raskeid perioode, siis mind on aidanud mõte: “After all, tommorow is another day.” (tõlkes: Homme on kõigest järjekordne päev).

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.