Kas meenub mõni kunagine töö, millele tagasi mõeldes hakkab hirmus piinlik?
Ei hakka piinlik. Paratamatult meeldib endale mõni valmistoode natuke vähem. Ma teen mõnd eset kas või aasta aega, kuni olen sellega ise lõpuks rahul. Enne seda n-ö välja ei näita. See võtab võimaluse, et mõni asi tunduks hiljem kohe väga piinlik.

Kõige hirmsam moekunstnik.
Kes varastab teiste ideid ja stiili. Ideed on küll maailmas pidevas ringluses ja ei kuulu originaalis justkui kellelegi, aga otsene ja vahetu mahakopimine on kole, eriti n-ö üle naabri aia.

Kas tarbid ainult disaineriloomingut või põikad teinekord ka tavapoodi sisse?
Ikka tavapood ka, aga disainerloomingut ostes tahaks ikka rohkem ja rohkem erilisemaid, kvaliteetsemaid ja cool’imaid asju. Mõnikord leiab just tavapoest selle õige asja, mida millegagi kombineerides tuleb ideaaltulemus. Näiteks on tihti eriline just tavaline must sviiter.

Lemmikese garderoobist. Lemmiklinn. Lemmikbränd.
Must džemper. Tallinn, lapsepõlves meeldis Petseri. Acne Studios.

Millist toitu süües tulevad parimad mõtted?
Selleks ei pea midagi sööma ega tegema, et head mõtted tuleks. Mõtted lihtsalt on või ei ole. Kui on, siis saab sellega midagi pihta hakata. Kui ideed pole, siis pole seda mõtet ka kangutada ega selle nimel midagi süüa. Söömisega saab hoopis mõtteid eemale peletada.

Isiklik suurim moefopaa.
Vahel on naljakas vaadata vanemaid fotosid, aga igal ajal on oma stiil ja kahetseda pole midagi. Üleüldse tundub, et fopaa on väga kahe otsaga asi. Mõne kirjeldatud fopaa on teise silmis suurim õnnestumine. Mood peabki mängima fopaapiiril ja fopaa kui selline on lihtsalt võib-olla veerg ajakirjas, mis ei tähenda sügavuti midagi. Mõnikord tahaks hoopis nimelt selle fopaa järgi joonduda.

Kas vastab tõele, et disainerid käivad alati mustas? Mitu värvilist riideeset leidub sinu kapis?
Ma kannan tõesti palju musta. Garderoobi vaadates samas pole kõik nii tume, mulle meeldivad värvid, just pooltoonid. Osta on hea igasuguseid värve, aga kui on väljaminek, on alati kiire ja siis on must alati parim ja kindel lahendus. Must ongi tegelikult kõige värvilisem värv ja sobib peaaegu kõigega.

Parim nali.
Ma ei ole eriline anekdoodivestja. Võib-olla ongi see küsimus parim nali.

Suurim klišee, mida oled disaineri kohta kuulnud.
Ma ei jälgi sedasorti uudiseid.

Peamine küsimus, mida esitatakse, kui kuuldakse, et oled disainer.
“Kas sul on seljas oma brändi riided?”

Suurim nõrkus.
Hea muusikaga pidu.

Ese, mida pole veel disaininud, aga kindlasti tahaksid.
Ma pole väga paljusid asju disaininud, aga kui tuleb mõte, soov või vajadus, teen ära. See võib olla mis iganes. Ei tea, mis pähe tuleb. Mingit plaani pole, et aasta pärast tahan jõuda mantlini või kindlasti ootab realiseerimist metsisesulega barett.

Mis muudab sinu loomingu unikaalseks?
Kandjate tunne ja tagasiside. Kriitikute arvustused. Lõpliku tähenduse annab alati keegi teine. Ise ei tohi selle peale mõelda, et oi ma olen nii unikaalne. Tuleb lihtsalt tunde pealt teha.

Mis andis sulle tõuke teha isiklik bränd?
Peab laskma asjadel ise juhtuda. Kui loodud esemeid tekkis juba rohkem, samuti teiste huvi ja soov mu asju saada, siis tekkis mõte nendele külge õmmelda ka label. Saigi bränd valmis.

Kui peaksid kirjeldama ühe sõnaga oma loomingut, mis see oleks?
Eklektika.

Kellele on su riided mõeldud?
Kui pole just eritellimus, siis teen riideid, mida tahaksin ise kanda. Võib-olla naistele, kellel on sarnased mõjutuspunktid kunstis, muusikas ja elus laiemalt.

Mis on sinu suurim õppetund selles äris?
Pole veel väga suurt õppetundi saanud. Mida rohkem keskenduda sõnale “äri”, seda suurem võimalus on selleks õppetunniks olemas. Loomingulises suunas tuleb lihtsalt teha, mis meeldib. Positiivse külje pealt: kui ise oma asja usud, siis see nakkab ka teistele.

Lemmikese, mille oled kunagi disaininud.
Kõik on lemmikud, muidu neid ei näitakski.

Kus sa näed ennast viie aasta pärast?
Ei mõtle ette nii pikalt, loodan, et teen oma asju ikka edasi.

Millist nõu annaksid inimesele, kes tahab samasse ärisse astuda?
Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka ahastus.