Kas meenub mõni kunagine töö, millele tagasi mõeldes hakkab hirmus piinlik?
Meenus kohe üks moesõu, mille teemaks oli kosmos. Selle tarbeks disainisin kleidi, mille krae valmistamisel – et see paremini hoiaks -, kasutasin oma koera kaelatorbikut.

Kõige hirmsam moekunstnik.
Raske on kedagi konkreetset nimetada, ma ei poolda eriti Aasia disainerite üledisainitud karusnahkset loomingut.

Kas tarbid ainult disaineriloomingut või põikad teinekord ka tavapoodi sisse?
Minu jaoks on eelkõige oluline, et materjal oleks nahasõbralik ja istuks seljas hästi ning sobituks ülejäänud outfit’iga. Suur osa minu garderoobist on pärit second–hand-poodidest, sest sealt on võimalik leida omanäolisi rõivaesemeid.

Lemmikese garderoobist. Lemmiklinn. Lemmikbränd.
Taskutega nahkseelik. Milano. Alexander McQueen.

Millist toitu süües tulevad parimad mõtted?
Sušit.

Isiklik suurim moefopaa.
Ei meenugi midagi konkreetset. Kõik need tobedana tundunud moevoolud, millega olen kaasa läinud, on täna jälle moes – näiteks trukkide ja kolme triibuga dressipüksid, mis on kombineeritud nabapluusiga.

Kas vastab tõele, et disainerid käivad alati mustas? Mitu värvilist riideeset leidub sinu kapis?
Ei vasta tõele, must on küll hea turvaline valik, kuid ma ei suudaks kanda kogu aeg musta. Minu riidekapis leidub hetkel rohkelt sügavaid sügiseseid värve nagu veinipunane, sinepikollane ja mereroheline. Suvel eelistan kanda pigem pastelseid toone.

Parim nali.
Sel sügisel oli Milanost messilt tulles nalja nabani, kui sattusin täiesti juhuslikult ühele lennule enda parima sõbrannaga. Saime ka kõrvuti kohad ja tähistasime seda ootamatut kohtumist väikese mulliga.

Suurim klišee, mida oled disaineri kohta kuulnud.
Disainer kannab ainult musta.

Peamine küsimus, mida esitatakse, kui kuuldakse, et oled moekunstnik.
Uuritakse, mida ja kellele ma disainin ning kui räägin, et valmistan kasukaid, siis on inimesed tihti üpris üllatunud. Ilmselt on see tingitud sellest, et meil pole kuigi palju moekunstnikke, kes disainiks naturaalseid kasukaid. Karusnahk nõuab rohkelt spetsiifilisi teadmisi ja on palju keerlisem kui kangast rõivaste valmistamine. Mina töötasin köösneri ateljees kuus aastat. Alles pärast seda tundsin, et olen valmis avama oma stuudio ja luua oma bränd.

Suurim nõrkus.
Reisimine.

Pistad sa rinda mõne foobiaga?
Olen kartnud lapsest saati ämblikke ja see hirm käib minuga tänaseni kaasas.

Ese, mida pole veel disaininud, aga kindlasti tahaksid.
Jalatseid oleks põnev disainida, kõigepealt katsetaks tanksaapa-tüüpi talvesaabast, mida kombineeriks pügatud lambanahaga.

Mis muudab sinu loomingu unikaalseks?
Kasutan nahku, mis on toiduainetööstuse kõrvalprodukt või pärit metsast. Metsloomanahku ostan muu hulgas Eesi jahiseltsi kaudu või otse kohalikelt jahimeestelt.

Lisaks on Furlini disain küllaltki klassikaline ja ajatu, mistõttu saab kanda kasukaid ka aastaid hiljem.

Mis andis sulle tõuke teha isiklik bränd?
Mulle meeldib olla pidevas arengus ja katsetada iseenda piire. Tundsin, et aeg soosib seda sammu astuma. Lisaks pelgasin, et kui ma seda nüüd ei tee, siis hakkan seda tulevikus kindlasti kahetsema.

Kui peaksid kirjeldama ühe sõnaga oma loomingut, mis see oleks?
Soe.

Kellele on su looming mõeldud?
Teadlikule põhjamaa inimesele, kes hindab ajatut disaini ja kvaliteeti.

Lemmikese, mille oled kunagi disaininud.
Meriino lambanahast labakindad on selle talve vaieldamatud lemmikud.

Kus sa näed ennast viie aasta pärast?
Eksportimas Eesti disaini Skandinaaviamaadesse.

Millist nõu annaksid inimesele, kes tahab samasse ärisse astuda?
Lisaks disainimisele peab olema valmis tegelema mitmete muude erinevate asjadega, näiteks varustamise ja turustamisega. Ühtlasi tuleb arvestada, et tuleb teha tohutult ületunde ja kasumi teenimisele kulub üksjagu aega. Eelkõige peab olema kannatlik ja järjekindel.