Bulgaarias on viis suuremat olulist veinipiirkonda. Ehkki rahvuslikuks aardeks peetakse Traakia regioonist pärit veini Mavrud, mida valmistatakse väidetavalt maailma vanima säilinud veiniretsepi järgi, on piirkondadest nii ajalooliselt kui geografiliselt on kõige huvitavam Melnik. Õnneks on ka sealsed veinid vägagi joodavad.
Melnik asub Lõuna-Bulgaarias, mõnekümne kilomeetri kaugusel Kreeka piirist graatsiliste liivakivist kaljude jalamil 440 meetri kõrgusel merepinnast.
Ajaloolistel põhjustel nimetatakse seda ikka veel linnaks, ehkki elanike arv on praeguseks alla 400.
18. sajandi lõpus oli linna elanikkond aga 20 000 inimest. Maaliline linn ei ole silmapaistev ainult oma veinide poolest, väikelinna majadest on ligi sada kultuurimonumendid.
Kuulsust on Melnikile siiski toonud ennekõike veinid, mida on seal valmistatud alates 1346. aastast. Üksjagu joodi kohapeal, kuid elav kaubandus käis maksuvabastust nautinud Dubrovnikuga. Ja ehkki inglased ei kuulu kindlasti veinimaailma arvamusliidrite hulka, peab ikkagi mainima, et Winston Churchilli lemmikveinid tulid just Melnikist.
Melniki piirkonnas domineerivad punased veinid ning levinumad viinamarjasordid on Cabernet Sauvignon ja Merlot. Algupärastest sortidest kasvatatakse ka täne veel jätkuvalt linna järgi nime saanud Melnikit ja Keratzudat, millest valmistatud vein on aromaatne, pisut vürtsikas ning küpseb hästi.
Viinamarjaväljad laiuvad ümber linna, veini degusteerimiseks ja/või joomiseks on aga pea iga maja all avatud veinikelder. Pigem küll veinikoobas – veini hoidmiseks on saalid ja käigud uuristatud pehmesse liivakivisse, millel majad seisavad. Kunagise jõukaima maja, Kordopulovi maja, all on pimedaid veinikäike ka kogenud (ja kainele) orienteerujale väljakutse pakkuvas labürindis 180 meetri pikkuselt. Enamus kohtades villitakse soovi korral meeldima hakanud vein ka euro-paari eest pudelisse.
