Kalamaja vana tehasehoone kahel tasapinnal asuv päikesepoolne korter on loftilik ruum, mille valged seinad pakuvad rahulikku tausta skulptuursele mööblile, kunstile ja Bibi
kollektsioneerimiskire tõttu kogunenud köögiga seonduvatele esemetele. Ja aitavad meie hämarasse kliimasse helgust tuua. Nende kõrval seob kodu tervikuks ka sile, läbi ruumide voolav epoga kaetud betoonpõrand.
Bibi on oma neljaliikmelise pere kodu interjööris sobitanud ja sulandanud väga harmooniliselt antiiki ja peamiselt enda disainitud modernset mööblit. Paljud idamaised esemed, näiteks esikukapi ja mõned toolid, on ta kaasa toonud Pekingist. Rohkelt on «aardeid» leitud ka Universaal Universumi valikust (mille kauplustes täna enam suuremaid mööbliesemeid ei müüda). Luksusliku Pärsia vaiba ostis ta aga hoopis USA-st. Aksessuaarid on kogunenud reisidelt, turgudelt ja antiigipoodidest.
Ehkki mööblit ja detaile on väga palju, ei mõju ruum ülekuhjatuna ega kirjuna – kõik esemed on leidnud oma koha tervikus. Funktsionaalsel eesmärgil on ära kasutatud kõik seinaorvad ja natuke on paekiviseina isegi süvistatud, et rohkem panipaiku tekiks.

Iga kodu süda on aga köök. Ja kohe eriti on seda peamiselt kööke disainiva Bibi enda köök. See planeeriti nii hoolikalt, et korteris elatud aastate jooksul pole kordagi tekkinud vajadust seda ümber ehitada. Ning ka tööpinnaks valitud marmor on ajaproovile suurepäraselt vastu pidanud ja saavutanud ajapikku oma läike, mis tänaste trendidega ülihästi kokku sobib.
Köögi üks nutikamaid lahendusi on suur kapp, mille uksi avades tekib tööpind ja ilmuvad nähtavale riiulid rösterile ja muule väiksemale köögitehnikale. Külaliste saabudes saab kapiuksed lihtsalt kinni lükata ning kogu avatud ruumi üldmulje ongi jälle väga puhas ja rahulik.
Sama ideed ehk peita kapiuste taha ära
silma riivav ja antiigiga mitte kuigi hästi sobiv moodne tehnika on Bibi kasutanud ka elutoas – siin varjab suur kapp riiulite taga televiisorit. Väljatõmmatav lauaplaat lubab end aga kirjutuslauana kasutada.
Elutoast ei leia disaindiivaneid ega -toole. Selle südameks on hoopis suur idamaine diivanilaud ja sügav voodi-diivan, kus kogu pere saab mõnusalt koos logeleda, jalad välja sirutatud.
Bibi on veendunud, et diivan peab olema ennekõike mugav ja ainult külaliste pärast kallitesse elegantsetesse diivanitesse investeerima ei peaks – kodustel privaatsetel hetkedel ei tunne neis ennast keegi mugavalt. Nende pere külalised ei kibelegi pika söögilaua tagant diivanile lahkuma. Hoopis mõistlikum on investeerida mugavatesse söögilauatoolidesse, teab Bibi oma kogemusest.
Paljud visuaalselt väga efektsed ja leidlikud lahendused on sündinud ruumi dikteeritud võimalustest või eelarvepiirangutest.

Luksuslikud pildiraamid mõjuvad kunstigaleriilikult ja vihjavad justkui väga hinnalisele ajalooliste maalide kogule. Mitmed tööd ongi silmapaistvad, ent tänu raamidele on võimalik ühes ruumis harmooniliselt koos eksponeerida nii väärikaid vanu maale kui ka lihtsalt emotsionaalselt kalleid töid, isegi mõned kaasaegsed fotod on lõuendite vahele sobitatud.
Bibi ise peab interjööri õnnestumise võtmeks head planeeringut ja läbimõeldud valgustust – mis ei pea ilmtingimata olema väga kallis.