Mõni ime, sest mehe suureks mängumaaks on sotsiaalmeedia. Instagramis on tal 3,2 miljonit jälgijat, Twitteris umbes 350 000. Postitab ta kõike inspireerivat, alustades tänavasiltidest ja lõpetades tennisist Serena Williamsiga, rääkimata Off-White’i kleiti kandvast Beyoncést esinemas või IT-poisist Timothy Chalamet’st punasel vaibal tema loodud riietes poseerimas. Nende kahe viimase peale postitatud südamekujuliste emoji’de kokku lugemine võtaks pool päeva.
Ja kui ikka Julia Roberts postitab selfi, kandmas Off-White’i särki, on selge, et oled elus midagi saavutanud.
Mittesündinud disainer
Kui Abloh sai tuntuks peamiselt suurte logodega üle löödud tänavarõivastuse, pusade, plätude ja muu sellisega, siis midagi sellist nagu Off-White’i 2018. aasta kevadsuvine kollektsioon, ei osanud temalt keegi oodata. Nahast ülikonnad, tüllist kleidid (üks muu hulgas toosama Beyoncé kuulus kontserdikleit), roosa rohked varjundid, lillmustrid … Abloh rabas kõiki. Ja mis kõige üllatavam – inspiratsiooniks oli talle ei keegi muu kui 1990ndate moeikoon printsess Diana. Õigupoolest oli Diana tema jaoks valel pool suurt lompi, sest sündis Abloh 1980. aastal Rockfordi linnas Illinoisi osariigis Ameerika Ühendriikides. Tema vanemad on pärit Ghanast, kuid jätsid lääne unistuste nimel isamaa maha juba enne Virgili sündi. Nii et tema ei teadnud muud lapsepõlve kui rahulik eeslinnaidüll, kus kõik kandsid Tommy Hilfigerit ja Ralph Laureni Polot, kus põlved olid pidevast rulatamisest ja jalgpalli mängimisest lõhki ning kus kellelgi polnud moest ähmast aimugi. Poes käidi kohalikus kaubamajas hoolimata sellest, et tulevase moegeeniuse ema oli õmbleja.
Et laia haaret tema vanematel siiski oli, võib aimata ühest tõsiasjast – kuuldavasti sai väike Virgil nime Vana-Rooma heroilise eepose “Aeneis” autori Vergiliuse järgi.
Moe poole ei kiiganud Virgil isegi mitte ülikoolis, vaid õppis vanemate mahitusel kodu lähedal hoopis inseneriteadust ja arhitektuuri. Õpingute kõrval mängis ta pisut plaate ning hakkas vaikset huvi tundma disaini vastu.
“Võtsin sissejuhatava kursuse kunstiajalukku. Ja siis läks pirn peas põlema,” on ta hiljem meenutanud.
Suur mõjutaja on Abloh elus olnud räppar Kanye West. Keegi ei tea vist päris täpset lugu, kuidas nad kohtusid, kuid kuulujutud kõnelevad sellest, et juhtus see tosinkond aastat tagasi, kui Virgil Abloh kandis DJ-maailmas nime Flat White (sic!) ning Kanye polnud veel suure pere isast Donald Trumpi toetaja, vaid vihaseim räppar läänepoolkeral.
Igatahes on edasine ajalugu. Abloh disainis tema fännikraami, 2011. aastal ilmunud albumi “Watch The Throne” ja sai selle eest Grammy nominatsiooni.
Samal ajal tiirles ta aina suuremates moemajades, näiteks Fendis, ning võitis Central Saint Martinsi moekooli kuulsaima õppejõu, kadunud Louise Wilsoni südame. Edasiliikumine moemaailma oli meeldiv paratamatus.
Alandlik mees
Kui paljusid moeloojaid tuntakse nende ekstsentrilisuse järgi – olgu otsekohesusest pakatav Karl Lagerfeld või kuulsusrikkalt lõvi ning ahvi pidanud Roberto Cavalli –, siis Abloh’d kirjeldavad kõik enam-vähem ühtemoodi: üllatavalt jõulise (pikka kasvu, kannab musta), äärmiselt tasase (pigem mudib käes telefoni, kui laskub pikkadesse tiraadidesse, möönab nutisõltuvust), erakordselt öko (joob puhast mahla ja vett) ja üldmuljelt isegi õrnana. Alatasa käib intervjuudest läbi ka sõna humble – alandlik.
Ometi oleks ju põhjust nina taeva poole kergitada küll. Off-White’i lõi Abloh alles 2014. aastal ning kolm aastat hiljem viis sellega Londoni moeauhindade jagamiselt koju parima urban luxe brändi auhinna. Rääkimata sellest, et tema alalised kliendid on supermodellid Gigi ja Bella Hadid, laulja Solange ja muusikaprodutsent Jay-Z.
Mõni ime siis, et Levi’s ja Moncler koputasid tema ukse taga, et teha koostööd. Ent see polnud kaugeltki kõik. Ootamatult teatati tema koostööst IKEAga. Jah, sa lugesid õigesti. 2018. aasta septembris avatigi Pariisis Nuits Fauve klubis suurejooneline hüpikpood, kust sai soetada Abloh’ ja Skandinaavia mööbliketi koos loodud vaipu. Toiduks pakuti lihapalle ja midagi nii odavat polnud Abloh austajad ammu näinud – vaipade eest tuli välja käia 79–229 eurot.
Tõeline Abloh-pomm saabus muidugi 2018. aasta 25. märtsil, kui Abloh määrati 164aastase Louis Vuittoni moemaja meestebrändi peadisaineriks. Ta oli sellel postil esimene mustanahaline ja radikaalne valik – ehkki mõistagi mitte esmajoones nahavärvi pärast. Küsimus oli lihtne: kuidas käivad kokku tema tänava-krediit ning lukskaubad?
Oleks ju võinud eeldada, sest Louis Vuittoni eelmisedki valikud on olnud riskeerivad: nii Marc Jacobs kui ka Kim Jones on oma aastatel ettevõtet sinnapoole tüürinud ja olgu öeldud, et Abloh on nende talendi suur austaja.
Oma esimeses kollektsioonis, mida esitles Pariisi moenädalal Palais-Royalei aedades, tõi Abloh lavale nii šikid lõiked kui ka kapuutsid, rõhuga elegantsetel, ent ülimugavatel aksessuaaridel, näiteks suurtel reisikottidel. Algas kõik puhtast valgest, kuid plahvatas kirkaks punaseks.
Kriitikud ja moeinsaiderid ei hoidnud kiiduavaldusi tagasi. Energiline. Jõuline. Uuenduslik. Kirglik. Revolutsiooniline. Võid jätkata seda ülivõrdes loetelu.
Takkajärele on isegi Abloh tunnistanud, et tajus endale seatud ootusi. Et Illinoisi poisist saab suure Pranstsuse moemaja juht, ei juhtu iga päev. “Olen näinud, kuidas Obama sai USA presidendiks. See oli nagu laamade liikumine,” on ta toonud võrdluse.
Tema enda elus tähendas see samuti tektoonilist muutust. Ta pidi pakkima kokku oma pere ehk eelteismelised lapsed ning abikaasa, juba kooliajal pruudiks valitud Shannoni, ning kolima senisest kodulinnast Chicagost Pariisi.
Kusjuures kõige selle taustal ei pea ta ise end päris klassikaliseks moedisaineriks. Suuresti tänu nooruspõlve õpingutele leiab inspiratsiooni pigem ajaloost ja arhitektuurist (hiljutised lemmikud on kuuldavasti valgustusajastu, Caravaggio ning Hollandi arhitekt Rem Koolhaas). Ehk sellepärast, et ta nii kangesti struktuuri ja vormi armastab, oli ka tema esimene Louis Vuittonile disainitud ese lihtne valge T-särk. Sai see lihtsalt tema meelest uue ideaalse kuju.
Kelle eestkõneleja?
Kui Louis Vuittonis tegeleb Abloh meestega, siis Off-White’is ka naisterõivastega. Ning nagu moemaailmas üldse on tunda värskemaid tuuli, hindab temagi Harvey Weinsteini järgsel #metoo ajastul vabadust. Ta ütleb otse, et naised võivad olla kõike: ühel hetkel kanda teksasid ja ketse, järgmisel mummulisi kleite ning pärle. Sest: miks mitte?
Kui naiste, mustanahaliste ja Obama-meelsete eest ta kõnelema ei kipu, siis noore põlvkonna eest küll. Nemad on need, kes viivad moe samuti uutesse sfääridesse. Ent kuidas seal ellu jääda? Financial Timesile hiljuti antud intervjuus ütles Abloh otse välja, kuidas muutuste tuules käituda: “Tuleb olla iseteadlik.”
Oma veendumuse tõestuseks tõi ta ka näite. Miks kannab 30ndates heal ametipostil jõukas pereisa kapuutsiga dressipluusi? Sest see meeldib talle ja ta on elus jõudnud hetke, kus julgeb seda päriselt väljendada. Miks ei peaks moedisainer teda siis kuulama?
Nagu Abloh ütleb, on ta võtnud oma isiklikuks ülesandeks tulla luksusbrändiga noortele lähemale ja näidata, et teda tõesti huvitab nende elu. “Tahan, et järgmine generatsioon teaks – neid kuulatakse,” on ta rõhutanud päris mitmes intervjuus.
Meest sõnast. Näiteks korraldas ta tuhandetele tudengitele värvikireva ja multikultuurse vabaõhuetenduse, millel osalejad leidsid oma toolidelt brošüüri, kus kirjas, milliseid riike õhtul lavale astunud modellid oma kodumaaks peavad ja kust nende vanemad pärit olid. “Nii saavad külalised end modellidega identifitseerida, neist rohkem teada. Ma annan neile identiteedi, nad pole enam anonüümsed kehad,” selgitas Abloh toona Briti Vogue’ile, kinnitades, et Louis Vuittoni emafirma LVMH just Bernard Arnauld mõistis teda poolelt sõnalt. Kannab säärane sõnum ju suurepäraselt ka Vuittoni ja reisime nii tihedat seost.
Sellise selge suhtumisega (ja tuhandete jälgijatega) pole ime, et ajakiri Time valis ta 2018. aastal ka oma saja mõjukama inimese nimekirja.
