ERMi ja mitmete teiste Eesti avalike ruumide kujundamise eest rohkelt tunnustust pälvinud disainibüroo Velvet töötab järgmise inspireeriva väljakutse kallal – kuidas muuta T1 Mall of Tallinn osaks linnaruumist, kus pargiks kujundatud aatriumis tundub raamatu lugemine sama loomulik kui Londoni Hyde Parkis. Kuidas selleni jõuda, räägime Velveti teenusdisaineri Kristian Kirsfeldtiga.

T1 Mall of Tallinna visioon on luua uus mõttemall kaubanduskeskusest. Luua midagi uut, mis pakuks midagi seninägematut, mida 15-20 aastat tagasi projekteeritud keskused enam ei võimalda ja mida ei saa läbi nutiseadmete osta.

T1 poolne ülesandepüstitus oli väärtustada inimeste aega ja pakkuda väsitavate kilomeetrite läbimise asemel loogilist tervikut. Eesmärk on muuta uus keskus osaks avatud linnaruumist, kus on lihtne ja mõnus olla, sest ühe katuse alla on koondunud elamuste-, naudingute-, meelelahutuse- ning klassikaline ostuala.

Muust linnamelust ära lõigatud suletud ruumid

Kuid alustame ajas tagasi minnes hoopis kaugemalt ja räägime sellest, miks Eestis ei ole suurte vaateakendega jalakäijate tänavat, mille sarnast me oleme igal pool maailmas, eriti Euroopas harjunud nägema. Kristian Kirsfeldt põhjendab, et ajal, mil selleks oleks võimalus olnud, oli meil nõukogude võim. “On Viru tänav, kuid see on pigem turistide päralt. Pärnu maantee alguse arhitektuur võimaldaks samuti suurte vaateakendega kauplustega tänavat, kuid seal on autotee liiga lai ja liiklus jalakäijate jaoks liiga tihe,” räägib Kirsfeldt.

Kuue- ja seitsmekümnendatel, kui maailmas algas nn hüpermarketiseerumine, tekkis elav diskussioon selle üle, mida tähendab avalik ruum ja kas ka kaubanduskeskuseid saab selle alla liigitada. Ühest küljest on küll keskus avalik ruum – on koridorid, tänavad, aatriumid ja väljakud. Samas on ruum piiritletud ja selle omanik ei ole kohalik omavalitsus, vaid ettevõtja. Arutleti, kas suletud avalikus ruumis ehk kaubanduskeskuses ning avatud ruumis ehk tänaval, peaksid kehtima samad reeglid.

Kirsfeldti sõnul on Eesti kaubanduskeskused disainitud selliselt, et need kaks keskkonda on täiesti erinevad – on see, mis toimub tänaval, ja on see, mis toimub automaatselt sulguvate klaasuste taga.

“Juba keskusesse sisenedes hakkavad kehtima teised mängureeglid. Sind sunnitakse teatud radasid käima,” lisab ekspert.

T1 Mall of Tallinna tiim tahab luua uue mõttemalliga kaubanduskeskust, kus lisaks kaupluste valikule pööratakse suurt tähelepanu meeleolule, mis peaks keskuses ringi käies tekkima. Praegused kaubanduskeskused rahuldavad pigem ratsionaalseid vajadusi – mida kiiremini asjad kätte saad, seda parem. Inimene ei taha seal aega veeta ja teda valdab kiiresti väsimus ning tüdimus. Samas otsitakse kohti, kus mõnusalt ka väljaspool kodu aega veeta, kas peale tööd või perega.

Eesmärgiks on luua tunne, mis kutsuks inimesed tagasi

T1 Mall of Tallinn esitas Velvetile väljakutse: sa ei saa täpselt aru, mis sind rabas, aga sa tahad sinna tagasi minna. Eesmärk on muuta, parendada ja luua uus standard kaubanduskeskuse avalikes ruumides.

Käivitavaks lähtekohaks ja märksõnadeks, millest kõik hargnema hakkas, oli Pro Kapitali tegevjuhi Allan Remmelkoore sõnastatud nägemus, et T1 on justkui linn linna sees, kus on tänavad ja väljakud ning poed oma fassaadidega. “Meie ülesanne on luua T1 tänava tunne, mida meist paljud on kogenud Amsterdamis, Kopenhaagenis või Lissabonis,” ütleb Kirsfeldt.

Kolmest aatriumist kõige kesksemasse tuleb sisepark, millesarnast ei ole veel Eestis tehtud. T1 jaoks saab sellest väga tugev konkurentsieelis, külastajate jaoks on see aga üks mõnus koht olemiseks, raamatu lugemiseks, töö tegemiseks, niisama telefoni laadimiseks ja kas või inimeste jälgimiseks.

Teise aatriumi funktsiooniks on spontaanne meelelahutus. Sellest saab koht, kus tänavamuusikud ja bändid saavad tulla muusikat mängima, tekitades suveõhtutele sarnase sumina.

Kolmanda aatriumi koondnimeks saab terminal või Times Square. Sellest saab koht, kus võib tunda Eesti ja kogu maailma pulssi. Sinna jookseb kokku informatsioon selle kohta, millised lennukid Tallinnast väljuvad või milline on näiteks reaalaajas kogu maailma rahvaarv.

Kirsfeldt rõhutab, et nad ei soovi mingil juhul luua sellist keskkonda, mille eesmärgiks on kiiresti asjad aetud saada. “Ma ei usu, et suures kaubanduskeskuses saab üldse midagi kiiresti tehtud. Kõige kiiremini saab ostud tehtud väikses külapoes. Küll aga me saame teha seda, et inimene ei väsiks ära. Kogu keskus peab olema hästi organiseeritud, juhitud ja võimalikult vähe väsitav,” rääkis Kristian.

Oluline on luua ruumiga ka anonüümsust, nii et igaüks võib sinna ruumi tulla, aga ta ei pea midagi ilmtingimata ostma, vaid ta saab lihtsalt olla. Inimesel peab olema võimalus olla ka lihtsalt kõrvaltvaataja, olla lihtsalt selles suminas ja inimesi vaadata, nii nagu ta saab seda tänaval teha.

Kirsfeldti sõnul tahavad nad muuta inimeste olemise mugavaks, kartmata, et nad jäävad puhkealadele ja toolidele kinni. “Avaliku ruumi puhul on ju ka nii, et sa lood selle ruumi ja siis sa annad selle vabaks, et inimesed saaksid tulla ning luua sinna oma sisu. Olemasolevates keskustes antakse meile aga kõvade ja ebamugavate toolidega signaal, et ära istu siin.”

Kaubanduskeskustes tekkivat väsimust aitab vähendada ka hästi läbimõeldud viidasüsteem.

Viidastust peab olema palju, sest siis tekib inimesel hoitud tunne ja tal ei teki eksimise stressi. Inimene ei peaks mõtlema, et näe jälle üks ekraan, vaid ta võiks vaadata, et näe siin on mingi huvitav lahendus. “Viidad ja juhised peaksid üllatama ja jätma mustkunsti efekti. Suured ekraanid ei veena enam kedagi,” ütleb Kirsfeldt.

Hästi planeeritud avaliku ruumi järgi on hakanud tekkima tellimus

Eksperdi selgitusel on juba olemas hea keskkonnaga linnaruume nagu Telliskivi, Kalamaja, Uus-Maailm, kuid on ka vastupidiseid näiteid. Näiteks Vabaduse väljak, kus ruladega sõitmine on keelatud.

“Ma tooks ühe lihtsa paralleeli loodusega – kui sa korjad kõik putukad enda ümbert ära, siis on küll mõnus olla, sest nad on kohutavalt tüütud. Kuid, kui sa nad loodusest ära võtad, siis loodus sureb välja. Samamoodi on nende rulatajatega. Nad on küll tüütud, aga nad tekitavad elu ja meelitavad sellega ka teised sinna kohale,” räägib teenusdisainer.

Nii ongi Tallinnas vähe kohti, kus on hea ja mõnus olla, rääkimata pikutamisest. On Tammsaare park, kuid ka seal on kõvad pingid ja külm kivi. Osaliselt on see Eesti ilma süü, meil lihtsalt ongi sooja ilma vähem. Kuid kui vaadata Skandinaaviat, siis seal toimib avalik ruum palju paremini. Seal on inimesed rohkem õues, kuigi seal on samuti külm.

“Seetõttu ongi meie ja T1 Mall of Tallinna jaoks suur väljakutse luua mõnus avalik ruum, mis oleks eeskujuks ja teerajajaks ning tekitaks ühiskonnas aina rohkem nõudlust hästi planeeritud ja mõnusa avaliku ruumi vastu,” ütleb Kristian Kirsfeldt.

T1 Mall of Tallinn:

Et pakkuda külastajatele ainukordset ja meeldejäävat “linn linnas” elamust, on meie teenuse- ja keskkonnadisainerid investeerinud palju aega ja mõttetööd täiesti uute lahendustega olemisaladesse.

Pakume kõigil korrustel hoolikalt kujundatud keskkonda lühiajaliseks tööks, jalapuhkamiseks, ajaveetmiseks ja mängimiseks ning lisaks põnevaid lahendusi nagu poolkinnised heli- ja videofunktsioonidega elamuskapslid.

Olemisalad on toodud kokku kolme eriteemalisse aatriumisse: Terminalis on külastajatel parim juurdepääs uudistele, infole ja transpordiühendustele, Pargis saab lopsaka looduse keskel rahulikult aega veeta ning Tegevusala on mõeldud aktiivseks suhtlemiseks, esinemisteks ja etendusteks.