Kujutage ette ligikaudu tuhande ruutmeetrist koduaeda, ainult et vertikaalselt. Just selline installatsioon, mis koosneb 11 tonni kaaluvast metallkonstruktsioonist, selle peale kinnituvast võrgust ja kuuesajast ruutmeetrist vildist, kuhu omakorda on sisse istutatud üle tuhande taime, kerkib oktoobris T1 aatriumisse.

Selle enneolematu vertikaalse sisepargi taga on end eksperimentaalseteks arhitektideks nimetavad PART arhitektid Siim Tuksam ja Sille Pihlak ning KINO maastikuarhitektid Uku Mark Pärtel, Juhan Teppart, Kristjan Talistu, Mirko Traks, Karin Bachmann ja Tartu Ülikooli botaanik Sten Mander, kes on alates eelmise aasta sügisest seda katsetanud, ja nagu arhitekt Sille Pihlak seda nimetab, kõikvõimalikke lahendusi prototüüpinud.

Kino maastikuarhitektide sõnul ei püüa nad loodust kopeerida, sest see polekski võimalik. “Me pakume esteetilist vaatepilti, mis loob aatriumis pargi tunde ja kus inimesel on hea olla.”

Kahekümne meetri kõrgust installatsiooni kattev võrk annab õhulisuse ja sõrestik selle all tekitab metsaga sarnase valgusemängu. Konstruktsioonis on sadu vildist taskuid, kuhu istutatakse taimed. Kogu süsteemist voolab pidevalt läbi vesi. See koondatakse all kokku ja tuuakse taas üles. Vesi on rikastatud taimekasvuks vajalike ainetega ja asendab mulda. Tegemist on porivaba süsteemiga, et vähendada kogu konstruktsiooni raskust.

Põrandatasapinnal on istekohad, kus saab aega veeta. Arhitektide sõnul peab kogu aatrium töötama avatud ruumina, kus on hea olla. Hea keskkond loob kaubanduskeskusele suure eelise.

Arhitektide meeskond on tegelenud selle tööga alates septembrist. See ei sündinud kohe ja kiiresti, vaid mitmete katsetuste tulemusena, seal hulgas tiheda koostööna Austria inseneridega.

PART arhitekti Sille Pihlaku sõnul ei ole sellist koostööd taimeteadlaste ja ruumiteadlaste vahel varem olnud. “Meie loome neile lõuendi, mille peale nad saavad taimed tuua. See on pidev koostöö ja uurimine,” rääkis Pihlak. “Parim arhitektuur tuleb siis, kui kõigi osapoolte vahel on pidev koostöö – arhitektist disainerini, insenerist töösturini, kliendist botaanikuni. Ahela asemel on n-ö silmusüsteem, pidevalt ringlev 3D-mudel, kus igaüks annab oma teadmistepõhist sisendit ja toetutakse teineteise tagasisidele,” kirjeldas Pihlak koostööd maailmas ainulaadse ja nii mastaapse siseaia nimel.

Kuid see ei ole veel kõik – vertikaalne park saab neljandal korrusel kokku horisontaalse pargiga, kus kaheteistkümne meetri laiune ja ligi sajameetrine park ühendab omakorda restoraniala ja kahte aatriumi. “Tänavparki ümbritsevad maja parimad restoranid, kust saab võtta toidu kaasa ja minna parki piknikku pidama.”