See ei tohiks tulla üllatusena, et tervislikult toitudes (khm-khm, peame silmas eeskujulikus koguses juur- ja puuvilja) saame toidust kõik vajalikud vitamiinid kätte.
Paraku pole menüü alati nii mitmekesine kui vajalik või on organism haiguse tagajärjel hoopis nõrgenenud, tekitades vitamiini- või mineraalainepuuduse.
Milliste vitamiinide tarbimisele peaks tähelepanu pöörama?
Kindlasti tasub väsimuse püsides ja kergete kaebuste korral pöörduda apteeki, et teha koos spetsialistidega õige valik.
D-vitamiin
Mis teha, eestlastele on sageli iseloomulik D-vitamiini puudus. Eelkõige ohustab see väikelapsi ja vanemaid inimesi – viimased väldivad intensiivset päikest ega käi suvisel ajal keskpäeval õues. Kuna D-vitamiini sünteesitakse nahas konkreetse tugevusega päikesevaluse toimel, ongi tulemuseks selle puudus.
Pst, kindlasti paneme südamele, et sa ei manustaks D-vitamiini üle. Nagu iga ravimi puhul, tuleb ka vitamiine võtta ettenähtud koguse piires.

Oomega-3
Oomega-3 on eriti oluline südamele ja ajutegevusele. Teatud oomega-3-rasvhappeid ei ole meie keha paraku võimeline ise tootma, seetõttu peaks saama need ideaalis toidust (näiteks kalast) kätte.
Paraku pole oomega-3 soovitatav tarvitada mõningate retseptiravimitega. Seega tasub enne arstiga nõu pidada.
Loe oomega-3-rasvhapete kohta rohkem SIIT.

Kaltsium
Suurenenud kaltsiumivajadus esineb eelkõige menopausi jõudnud naistel. Nimelt väheneb organismis vananedes östrogeenitase ja see halvendab kaltsiumi imendumist. Tulemuseks võivad muutuda luud nõrgemaks.
Jäta meelde, et kaltsiumi ei tohi võtta D-vitamiinita. Samuti imendub kaltsium paremini siis, kui organismis on piisavalt magneesiumi.

Magneesium
Magneesium on vajalik lihaste- ja südametööks. Samuti on see seotud närvisüsteemiga ja aitab toime tulla stressiga. Seetõttu tasuks profülaktika mõttes teha magneesiumi- ja kaltsiumikuuri, seda just sportlastel ja eakamatel inimesel.
Kindlasti ei tohiks magneesiumi põhjendamatult kuus kuusse süüa.
Loe magneesiumi kohta rohkem SIIT!

B-vitamiin
Kõige lihtsam olekski vast öelda nii: selleks et saada toidust energia kätte, on vaja selle B-grupi vitamiine. Üks märk selle puudusest on väsimus. Samuti võib tekkida teinekord konkreetse B-vitamiini puudus.

C-vitamiin
Seda tasub võtta haiguste perioodil. Nimelt tugevdab C-vitamiin immuunsust ja sel on oluline roll sidekoe normaalses arengus. C-vitamiini on vaja naha, igemete, hammaste, veresoonte ja luude jaoks.
Kindlasti ei tohi seda tarbida ettenähtud kogusest rohkem. Ehk teisisõnu: pigem 200 mg kaupa mitu korda päevas kui 1000 mg korraga, kuna liigse C-vitamiini kehast väljutamine on neerudele lisatöö.
