Moe värskes numbris avaldab kirjanik Andrus Kivirähk intervjuu aastaid meedia tähelepanust hoidunud moekeiser Elmar Seljankaga. Avaldame sel puhul mõned aastate tagused mõtteterad Eesti kardetuimalt moekriitikult.
“Mina teenin ainult kõrgmoodi, mitte ei muganda seda igasuguste tõusikute keha järele. Kui ikka käsi või jalg ette jääb, siis löön ma käärid sellesse kätte või jalga ning lõikan ilma halastuseta lühemaks, mitte ei hakka kleidi lõiget ümber tegema. Mina ei tee kompromisse, ja eks see ärritagi paljusid. Meie õukonnamoes on ju tavaline see, et nn moekunstnik võtab “rikastelt ja ilusatelt” kõigepealt mõõdu, roomab põlvili maas ümber tellija, mõõdulint peos ja nööpnõelad hambus, ning õmbleb siis riided nii, nagu saks soovib. Minu moemaja on alati kuulutanud, et meie nii ei tee. Seetõttu olen ma pinnuks silmas ja müüdav ajakirjandus teeb kõik endast oleneva, et minu olemasolu maha vaikida.”
Eesti Päevaleht, 20.04.2002
“Olen olnud pikalt haige, kuna Eesti kliima ikka absoluutselt ei soosi kõrgmoe levikut! Mina aga olen inimene, kes kompromisse ei tee! Ka kõige käredam pakane ei sunni mind mütsi pähe panema, kuna müts lihtsalt ei sobi mulle! Ainult üksik faasanisulg kõrva taga ja mitte kriipsukestki rohkem! Tänu sellele on mul nüüd pea tatti täis. Kui voodis külge keeran, voolab see ühe kõrva tagant teise taha, nii et plärtsub.”
Eesti Päevaleht, 13.12.2003
“Mehed, kellel on õllekõht, ei tohi üheski arenenud Euroopa riigis kanda T-särki, aga endine idaplokk eksib selle Genfis kehtestatud sätte vastu pidevalt! Kõhud trimmi! Olen juba oma garaažis käima pannud plastilise kirurgia osakonna, kus meeste kõhud puitvasaratega taas lamedaks kolgitakse, kõrvetame leeklambiga ka naiste jalakarvu. Vahest natuke radikaalsed sammud, kuid mida teha – Eesti on moevallas muust ilmast hirmsasti maha jäänud ja mina pooldan šokiteraapiat.”
Eesti Päevaleht, 20.07.1996
“Minu kui moespetsialisti poole pöörduti järgmises küsimuses: mida eurovalimistel eelistada, kas lahtiseid või kinniseid nimekirju? Ütlen kohe, et ühest vastust sellele küsimusele pole. Muidugi, kui figuur vähegi lubab, soovitan mina valida lahtised nimekirjad! Minu süda hoiab alati seksikuse poole! On üsna loomulik, et lahtiseid nimekirju eelistavad ka Res Publica nägusad noormehed, sest tõesti, milleks hoida vaka all seda ilu, mida jumal sulle kinkinud on? Ja millal siis veel, kui mitte noore mehena välgutada oma ümarat põlve, peibutada karvase rinna ja treenitud nabaga! Pole ju mingit mõtet katta jäiga, suletud nimekirjaga neid vallatuid vorme, erutavaid kumerusi ja seda peibutavat peput, mis iseloomustab kõiki noori äraostmatuid.”
Eesti Päevaleht, 13.03.2004
“Ka kõhus on kummaline tunne, valulained aina tulevad ja lähevad ning urineerimine on väga piinarikas. Ma tean küll, miks see nii on – sellepärast, et olen viimasel ajal kandnud ülinappi särgikest, mis jätab paljaks minu nabarõnga ning kubemesse suunduva tätoveeringu. See kujutab kevadõites kirsipuud ja maksis hea hunniku raha. Loomulikult tahan ma seda inimestele näidata, pealegi käib üksnes kubujuss tänapäeval ringi püksi topitud särgiga. Ei, särk olgu väike, naba paljas ja püksid rebadel, nii et kummardudes võiks iga inimene näha prinke kannikaid, mis moemehe stringide seest välja punnitavad nagu kaks roosat põrsast.”
Eesti Päevaleht, 13.12.2003
“Kirjutatakse, et Anu Saagim näeb oma 40-ne eluaasta kohta vaimustav välja. Ma ei vaidle vastu, kuid kas mina olen siis koledam? Ma olen juba 51 ja näen sellest hoolimata välja värskem kui virsik! Siis, palun väga – Anu Saagimist tehti mitu filmitäit pilte, millel ta poseerib vahukoorest rinnahoidjas! Aga seda ei soovi lugupeetud õukonnaajakirjanikud märgata, et mina kannan juba mitu kuud hapukoorest trussikuid! Mina olin see, kes lõi kollektsiooni nimega “Till hapukoorekastmes”!”
Eesti Päevaleht, 20.04.2002
Kas ja kuidas on muutunud härra Seljanka vaated moekunstile, saad teada Moe oktoobrinumbrist.
