Värvisin aastaid juukseid tavalise poevärviga, nüüd käisin luksuslikus salongis. Sa ei kujuta ette, milline ma nüüd välja näen
Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Mai-Liis Raidaru enne salongi sisenemist.Foto: Kristiin Kõosalu
Hiljuti tuli luksuslik Balmain Hair Couture Eestis välja laias valikus juuksevärvidega, mida sobitatakse kliendile vastavalt tema nahatooni ja isiksusega. Saatsime meie katsealuse Mai-Liis Raidaru, kes pole professionaali juures enam aastaid käinud ja tooninud pead poevärvidega, Decoris Showroomi proovima, milline on tulemus, kui teda abistab juuksur, kel varuks 61 erinevat tooni. Siin on tema kirjeldus.
“Käisin juuksuris. Jah, enamik naistele on see igakuine rutiin ega vääri isegi väljatoomist. Mina satun seevastu sinna imeharva. Viimati käisin salongis juukseid värvimas aastaid tagasi, lõikamas olen käinud umbes poole aasta tagant. Varem – ligi kümme aastat – aga lasin professionaal kiharaid iga nelja-viie nädala tagant. Kuid viimastel aastatel olen värvinud kodus poevärvidega.
Mai-Liis tunneb end hästi. Tuju on sama hea, nagu lustiks enda elutoas.Foto: Kristiin Kõosalu
Eelmisel päeval olin isegi pisut pabinas. Mõtlesin, et kas peaks panema selga kleidi ja jalga ehk isegi kontsad. Küüned lakkisin ära. Meik? Lähen ju ikkagi kohta, kus naised hoolitsevad enese eest. Ise käin salongis vaid kulme korrigeerimas, muid asju – kui viitsin -, teen kodus. Ei külasta ma maniküüri, massaaži, kosmeetikut ega ripsmetehnikut. Nii ma kahtlesin ja mõtisklesin, kuid hommikul ajasin ikka püksid-tossud jalga ja panin naiseliku mantli asemel sooja parka. Ehk siis kõik mu plaanid vähemalt paista välja korralik naine läksid vett vedama.
Telliskivis asuvasse Decoris Showroomi jõudes torkas mulle kõigepealt silma sealne meeleolu. Inimesed. Kiiresti tekkis tunne, nagu mõnuleks kellegi elutoas. Ka meeldis mulle esimesest hetkest juuksur Triin – kelle kätte end usaldasin -, ta oli väga armas ja sõbralik.
Minu rõõmuks värviti mind Balmain Couleurs Couture värviga. Olin eelnevalt lugenud, et see on eriti kasulik, sest sisaldab siidiproteiini, argaania eliksiiri, kookos- ja linaseemneõli. Näis, et need võiksid teha mu juustele head. Värvitoone oli lausa 61! Ka valitakse värv vastavalt inimese nahatoonile – nii on kindel, et see sobib ideaalselt. Triin vaatas, et minu toon on roosaka varjundiga, seega sobib mulle külm blond.
Küsimus “mis tooni värvida?” vasardas mu peas juba paar päeva. Ühelt poolt tahtsin suurt muutust, mingit värvi, mida pole varem kandnud. Ma olin kõigele avatud, sest olen oma juustega palju katsetanud. Küll olen lasknud võõbata neid nii blondiks, pruuniks, punaseks kui oranžiks. Teisalt aga tundub mulle pärast kõiki neid katsetusi, et hele sobib kõige paremini, viimased kolm-neli aastat olen olnud blond. Seetõttu lootsin sisimas, et ka juuksur on heleda poolt ja jätab mu enam-vähem sama tooniga. Nii juhtuski!
Veel viimane lihv ja ongi kõik.Foto: Kristiin Kõosalu
Värvi pähe kandes üllatas mind selle lõhn. Õigemini, peaaegu olematu aroom. Ei mingit keemilisele värvile iseloomulikku ebameeldivat, peavalu tekitavat lõhna. Pigem tundus, nagu kannaks Triin peale kasulikku maski, mitte värvi. Ka see, et värv pidi peas olema vaid 20 minutit, ei tekitanud tunnet, et käsil on kiharate värvimine.
Värvi maha pestes tehti mulle peamassaaži … See oli väga mõnus. Tead ju küll! Igapäevane peamassaaž peaks kuuluma inimõiguste hulka.
Tagasi tooli istudes olin elevil, väga tahtsin tulemust näha. Ning ei pidanud pettuma. Värv on täiesti super! Kavatsen sama tooni ka edaspidi värvida ja taas Decorisesse minna.
