Näitusel on väljas seeria elutubadest üle Eesti, mis erineb väga kodu- ja sisustusajakirjade vaadetest Eesti kodule.  Mida said teada Eesti tänapäevastest kodudest selle töö käigus?
“Kodukoha” seeria on teostatud eesmärgiga kujutada Eesti kodu sellisena, nagu see on. Läbi koduste interjööride vaatleb see Eesti kultuuri ja ajalugu.

Minu jaoks oli huvitav, kuidas läbi isikliku ruumi avaneb ühiskonna ajalooline kontekst. Meie ümbrus, seal hulgas meie kodud, on pidevas muutumises ja tavaelus jäävad need muutused tihtipeale tähelepanuta. Leidsin, et on huvitav aeg vaadata Eesti kodusid just 25 aastat peale taasiseseisvumist.

Kuidas sa lähenesid võõrastele inimestele ja palusid luba nende kodu pildistada?
Võõrastele inimestele lähenesin nende ustele koputades ja palusin nende abi projekti teostamisel.

Kas see on projekt, mida tahaksid jätkata või korrata näiteks 25 aasta pärast?
Ma olen tihti mõelnud, et see projekt võiks olla selline, mida võiks teha maailma eri paikades. Ma pole mõelnud, kas või kuna ma võiks selle projektiga jätkata aga ma ei oska öelda, kuidas ma tunnen 25 aasta pärast, seega ma ei välista seda.

Millega praegu töötad, millise projektiga tahaksid töötada ja kus sinu töid järgmisena näha võib?
Hetkel töötan ühe isiklikumat laadi projekti kallal, mis räägib inimestevahelisest lähedusest ning seda saab näha galeriis Positiiv novembri lõpus.

Laupäeval, 26.augustil kell 17-19 toimub Dokfoto Keskuses kohtumine dokumentaalfotonäituse “Perifeeria – Kihnust Lõuna-Aafrikani” kuraatorite Kristel Lauri ja Toomas Järvetiga ning fotograafi Triin Kergega.

LOE KA: Birgit Püve kõnnid perifeerias ja dokumentaalfotograafia piiril

Helen Ree: “Mulle meeldivad fotod, mis panevad sügavamalt hingama”