Narva-Jõesuu on ennekõike ikkagi rand. Kauni liivaranna pikkus on 13 kilomeetrit!
Kõik, mis jääb sealt edasi, männisalu taha, on lihtsalt hädavajalik selleks, et rannaelu nautida. Kohe pärast Balti raudtee avamist kujunes Hungerburgi kalurikülast – mida meie tunneme nüüd Narva-Jõesuuna – Peterburi ja Moskva koorekihi armastatud suvituskoht. Kaunite puitpitsvilladega külakesest sai nõukogude arhitektuuri lisandudes päris kummaline paik – ent rand jääb Eesti kauneimaks.
Narva-Jõesuus on suvitanud paljud tuntud Peterburi inimesed esimese rongi saabumisest alates, muuhulgas maalikunstnikud Repin, Šiškin, kirjanikud Leskov, Mamin-Sibirjak, luuletaja Severjanin. Väidetavalt on alles isegi Šiškini mänd, mille all ta maalida armastas!
Kultuurielu on Narva-Jõesuus aga vaatamata suurele ajaloole päris napiks jäänud. paar amatöörlikku pop-up kunstinäitust suve jooksul tekib, vahel annab keegi kontserdigi. Aga lähma muuseumi või galerii leiab paraku alles Narvast, ehkki siis juba ka päris põneva. Narva Muuseumi kunstigalerii asub XVIII sajandist pärit laskemoonalao endises hoones ning on kogu Ida-Virumaa kunstikeskuseks.
Narva-Jõesuu peaks olema iga arhitektuurihuvilise puhkaja lemmikpaik, sest linn paistab silma omapärase puitarhitektuuriga. Paistab kohati aga silma selle poolest, kui vähe sellest on suudetud-tahetud säilitada ja päästa. Vaid ükskikud suvitusvillad on eeskujulikult renoveeritud.
