Sündmust kajastavas avalduses väidetakse: “Me ei plaani mitte ainult vanu turismiatraktsioone kaasajastada, vaid ehitada järve ümbruskonda ka uusehitisi, luua transpordivõrgustike ja logistilisi infrastruktuure, et turiste ligi meelitada.”

Näiteks kavandatakse Zabaykalskisse, järve kaldal asuvasse endisesse hiiglaslikku paberivarikusse turismikeskust. Mongooliast põhjapool, Siberi lõunaosas asuv Baikali järv kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja 1996. aastal.

Piirkond pole siiski nii maailmast isoleeritud, nagu esmapilgul paista võib. Euroopast vaadates kaugel, asub see  Pekingist vaid kolme-nelja lennutunni kaugusel. Just sealtkaudu oodatakse paljude turistide saabumist.

Järve kutsutakse vahel ka Venemaa Galapagoseks ning seda just oma erakordselt mitmekesise ja unikaalse ökosüsteemi tõttu. See on koduks enam 1000 taimesordile ja 2500 loomaliigile, järves on 27 avastamist väärt saart, suurim neist on 45 miili pikk.

Osaliselt saab järve avastada ka raudteelt. Järve kallastel kulgeb Siberit läbiv raudtee, mida kaasajal peamiselt looduslike vaatamisväärsuste nautimiseks kasutataksegi.