Kui võtta luubi alla just viimased, siis nende tegevuses leidub kindlaid märke läbimõeldusest ja samuti on neil “tavainimesest” rohkem tehnilisi oskusi end paremast küljest näidata. Samas allub julgelt 90 protsenti postitustest kindlatele kompositsiooni- ja stiilipõhimõtetele, seda sõltumata fotol oleva isiku geograafilisest asukohast. Nimetagemgi siis neid kuulikindlateks blogipoosideks!
Põlvenõks – seisa täispikkuses otse kaamera poole, hoia üks jalg sirge, teine painuta põlvest väikese nurga alla ja toeta kas tugijala kõrvale või ette. Teeb hetkega jalad pikemaks ja mõjub ainult natuke ebaloomulikult.
Peegliselfie – kõige kiirem ja levinum viis oma selle päeva riietuse pildistamiseks ning levinud harrastusblogijate seas, kellel veel pole fotograafiaentusiastist sõbrannat. Alaliik “ilma peata peegliselfie” on lemmikvõte nendeks päevadeks, kui outfit on õnnestunud, aga meik täiesti metsa läinud. Või kui oled asutanud anonüümse moeblogi.
Oi-sina-ka-siin! – põhiline on teeselda üllatust, nagu oleks keegi just su õlga puudutanud või su nime hüüdnud ja sa vaatad juhtumisi üle õla tagasi. Naelapea pihta saamiseks on tarvis keskmisest suuremat näitlejameisterlikkust.
Pea viltu nagu tihasel – ilmselt kõige levinuima portreemalli kohta ringleb ohtralt arvamusi alates sellest, et viltune peaasend muudab kaela pikemaks kuni näiteks selleni, et mõjud nii tütarlapselikumalt. Eraldi võetuna pole sel poosil ju miskit viga, aga kui kõigil su piltidel pea ühele poole viltu on, võib see kokkuvõttes kentsakalt mõjuda.
Ei näe kaamerat – väga raskesti lavastatav kompositsioon, kus modell on üleni kaadris, vaatab kaamerast täiesti teises suunas kusagile kaugusesse ning pole justkui üldse teadlik, et teda pildistatakse (tegelikult muidugi on ja sinu ees on juba 675. katsetus samast seeriast).
Harki-risti! – veel kaks asendit jalgade pikendamiseks – seisa jalad ristis ja käed kõrval ning saad demonstreerida nii uusi ägedaid jalatseid kui ka näiteks teksapükse. Seisa jalad harkis ja käed rinnal, veidi küljega kaamera poole ning näed välja nagu boss.
Keeruta, lennuta, jaluta – hea nõks näiteks seeliku kaharuse demomiseks on püüda see pildile liikuvana. Ilmselt kulub selleks omajagu katseid kaamera burst-režiimis, et kõik voldid perfektselt liikumise pealt paika saada, aga tulemus oma dünaamilisuses on seda väärt.
Tere, kingad! – selleks asendiks vaata sügavale alla, nagu kohtuksid oma kingadega esimest korda. Kinganinad võid veidi sissepoole kokku lükata.
Kukkuv jakk – ülerõiva voodrimustri näitamiseks parim poos, kus jakk on justkui “juhuslikult” õlgadelt alla kätele langenud.
Sõrmed juustes – selline “sasin siin juhuslikult oma soengut ja ei tee kaamerat märkamagi” meeleolu. Siia juurde sobib hästi ka ilme, nagu oleks keegi just mingi hirmus hea nalja teinud. Vastasel juhul võib ilma ilmse põhjuseta peast haaramine näida nagu oleks pildil olijal hirmus peavalu.
Ossikükk – kes teab kust alguse saanud moodus end väikeseks känkraks kokku keerata. Selleks kükita nii, et üks põlv on madalal ja teisele toetub üks käsi – ja näha pole ei su figuuri ega riietust, ainult jalatseid.
Teekann – poseerimise kullafondi kuuluv asend, kus üks käsi on puusas, teine aga ripub kõrval või hoiab üle õla heidetud jakki. Esineb ka topelt-teekannu ehk mõlemad käed puusas asendit, mõlemad aitavad rõhutada taljet ja muudavad silueti sihvakamaks.
