Muuseumid ei ole juba ammu huvitavad ainult selle pärast, mis on neis sees. Uutest muuseumitest on juba ammu saanud maamärgid, mille genialane arhitektuur on neist endist teinud vaatamisväärsuse.
Kui kellelgi on veel olnud ERMi külastades tunne, et see maja oli muljetavaldavam enne ekspositsiooni sisse kolimist, siis ei ole põhjust Eesti kõige suurejoonelisema muuseumiprojekti pärast muretseda. Kui Belriinis valmis Juudi muuseum (1999, arhitekt Daniel Libeskind), siis seisis see tühjana paar aastat enne näituste sisse kolimist aastal 2001 – ja paljudel on tunne, et muuseum oli parim just nendel esimestel aastatel.
Ent muuseume, mis pakuvad suure elamuse ka neisse sisse astumata, on maailmas veelgi.
